Järgmisest aastast tõuseb 10 aastat muutumatuna püsinud lastetoetus
Järgmisel aastal tõuseb nii pension kui ka 10 aastat samal tasemel püsinud lastetoetus.
Perede toimetuleku parandamiseks tõusevad lastetoetused seniselt 19 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab üks laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last, teatas BNS-ile sotsiaalministeerium.
"Võib öelda, et valitsuse täna kinnitatud eelarvel on inimese nägu. Muudatused, mis uuest aastast tulevad on suunatud, et nii noorte kui vanade elu Eesti riigis paraneks," ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. "Uuest aastast tõuseb lastetoetus, mis on kümme aastat olnud muutumatuna, kuid puudutab ligi 243 tuhat last ning nende vanemaid. Tõusevad ka pensionid ning kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridel."
Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad kulutused moodustavad 40,5 protsenti kogu riigieelarve kulutustest ehk 3,4 miljardit eurot. Ministeeriumi valitsemisala suurimad kulud on riiklik pensionikindlustus 1,57 miljardi euroga ja ravikindlustus 945 miljoni euroga, moodustades 74 protsenti kogukuludest. Lisaks on sotsiaaltoetusteks kavandatud 590 miljonit eurot.
Järgmise aasta eelarve toob kaasa positiivseid muudatusi ka tervisevaldkonnas. "Eile (esmaspäeval) avasime Jõhvis uue kiirabibaasi, kus hakkab tööle 120 inimest ja 16 kiirabiautot. Riigi eelarvest eraldame veel täiendavaid vahendeid, et viia lõpuni kiirabireform. Juurde luuakse õebrigaadid näiteks Tartusse ja Häädemeestele, et abi jõuaks kõigini veelgi kiiremini ja kvaliteetselt," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. "Uuest aastast maksab sotsiaalministeerium ka apteekrite lähtetoetust, et kindlustada apteekide püsimine maal. Toetus on mõeldud üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile."
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, tulumaksu langetamise tulemusena tagatakse jätkuvalt pensionite maksuvabastus. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 20 euro võrra, seega 374 euroni. Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab olema 374 eurot, mis on 21 euro võrra enam kui praegu.
Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega. Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk toetus lapsele saab olema 100 protsenti senise 80 protsendi asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.
Tugiperedele mõeldud toetus kasvab 25 protsenti: praeguselt 192 eurolt 240-le. Toetus on mõeldud peredele, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ligi 2000 last.
Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi
Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti.
Kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit. Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi: Häädemeestele, Valka, Tapale, Tartusse, Sauele ja kaks Tallinna.
Tõuseb ka töötutoetuse määr. Kui tänavu on töötutoetuse määr 3,62 eurot päevas, siis järgmisel aastal on see 4,01 eurot päevas. Töötutoetus, mis 2014. aastal on keskmiselt 112 eurot kuus, tõuseb järgmisel aastal 124,25 euroni.
Töötukassa nõukogu ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti.
Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust. Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetuse kogusumma on 150 000 eurot, mis jaguneb kümne apteekri vahel.
