Seakasvatuse suurim risk on tootmise ajutine sulgemine

Swedbanki hinnangul on seakasvatuse olukord saavutanud uue riskitaseme; suurim oht on tootmise ajutine sulgemine, kuna nullist esimeste loomade müügini kulub terve aasta, ent samal ajal peab farm siiski kohustusi täitma.

"Rääkides seakasvatajatest, siis on riskid selles sektoris olnud kõrgemad juba pikemat aega. Venemaa otsustas keelata elussigade impordi Euroopa Liidust juba 2012. aastal, 2014. aasta augustist keelati ka lihatoodete import. Samal ajal levis sigade Aafrika katk juba Läti põhjapiiril ja selle jõudmine septembrikuus Valgamaale ei olnud enam üllatus," ütles Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus BNS-ile.

Arvestades asjaolu, et juulikuuks on jõudnud katk ka farmidesse, on riskid seakasvatuses tõepoolest saavutanud uue taseme, tõdes ta ja märkis, et suurim risk on äritegevuse katkemine. "Kui farmi sigu tabab katk, siis sead hukatakse ning laudad puhastatakse ja desinfitseeritakse. Juhul, kui loomapidaja on rakendanud kõiki kehtestatud nõudeid, siis hukatud loomade väärtus hüvitatakse," märkis ta.

"Tootmine jääb katku tõttu mingiks ajaks suletuks ning täistsükli puhul kulub nullist alustamise korral esimeste loomade müügini aega terve aasta. Samal ajal on kaasaegsete sigalate ehitamiseks võetud laenud, mis vajavad teenindamist, hankijatelt on ostetud sööta ja muid tarvikuid, palgad vajavad maksmist ja nii edas. Siinkohal tulebki seotud osapooltel leida lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks," selgitas Juus.

Mõnevõrra paremas olukorras on tema sõnul need tootjad, kes lisaks sigadele tegelevad ka näiteks teraviljakasvatusega – segapõllumajandus annab võimaluse jagada riske erinevate tootmisharude vahel.{fcomment}