Lotopileti ostmisel isiku tuvastamine on põhiseaduslik
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole inimeste dokumentide kontrollimine lotopiletite ostmisel liigne isikuvabaduse riive ja on seega põhiseadusega kooskõlas.
"On mõistetav, et lotopileti ostmisel isikut tõendava dokumendi esitamine on ebamugav inimestele, kellele loterii mängimine probleeme ei põhjusta, ent see on vajalik hasartmängusõltlaste huvide kaitseks. Lotopileti ostmisel isiku tuvastamine on põhiseadusega kooskõlas," ütles Madise oma kirjalikus hinnangus.
Kohustus end ostu sooritamisel identifitseerida riivab isiku eraelu puutumatust, sest võimaldab müüjal tuvastada, kes ostu teeb. Müüja kontrollib ostja isikukoodi või selle puudumisel perekonnanime, eesnime ja sünniaja järgi hasartmängu mängimise piirangute isikute nimekirjast,
kas loteriipileti võib müüa. See on isikuandmete töötlemine, mis riivab samuti ostja õigust privaatsusele. Need eraelu puutumatuse riived on õiguskantsleri hinnangul siiski väheintensiivsed.
Hasartmänguseaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt õigustab eraelu puutumatuse põhimõtte riivet vajadus kaitsta hasartmängusõltuvusse sattunud mängijate huve. Eestis mängib loteriid 43 protsenti 16-74 aastasest elanikkonnast. 3 protsenti kõikidest mängijatest ehk ligi 13 000 inimest on hinnatud "tõenäoliselt patoloogilisteks". Patoloogilistel õnnemängude mängijatel on raha peale mängimisega probleeme.
TNS Emori poolt 2012. aastal koostatud uuringu kohaselt mängib 90 protsenti tõenäoliselt patoloogilistest mängijatest suurema summa peale, kui oli algselt kavas. 45 protsenti patoloogilistest mängijatest on mängimiseks või mänguvõla tasumiseks raha laenanud või võtnud, kusjuures 21 protsenti on jätnud laenatud raha tagasi maksmata. Hasartmängusõltuvus on haigus.
79 protsenti mängijatest on tundnud ennast oma mänguharjumuste tõttu süüdlaslikult ning 68 protsenti on tundnud, et sooviks raha peale mängimist lõpetada. Enesevälistusnimekiri on üks kõige efektiivsemaid viise aidata isikul vabaneda hasartmängusõltuvusest. Kui isik piirab enda õigust mängida loteriid, lastes teha hasartmängu mängimise piirangute isikute nimekirja vastava märke, ei saa ta edaspidi lotot mängida.
Põhiseaduse kohaselt võib riik õigust eraelu puutumatusele riivata tervise kaitseks. Inimese tuvastamine lotopileti ostmisel on Madise hinnangul õigustatud, sest see on vajalik, et aidata patoloogilistel hasartmängude mängijatel sõltuvusest vabaneda. Arvestades vajadust võimaldada ligi 13 000 loteriist sõltuvuses oleval isikul võidelda enda haigusega, ei ole kohustus end loteriipileti ostmisel tuvastada ülemäärane, märkis õiguskantsler.
Alates 2016. aastast on võimalik piirata lisaks enda õigusele mängida õnnemänge ehk kasiinomänge ka õigust mängida totot ehk spordiennustusi ja klassikalist loteriid. Igaüks saab end kanda hasartmänguseaduse alusel loodud hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja. Hasartmängude korraldajad peavad tagama, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata neid hasartmänge mängida.
Kohustuse täitmiseks tuvastavad klassikalise loterii korraldajad alates jaanuarist igakordselt lotopileti müümisel ostja isiku ning kontrollivad, kas ta on kantud piirangutega isikute nimekirja.
Varasemalt on isikute tuvastamist loto ostmisel kritiseerinud justiitsministeerium, mis pidas näiteks 2014. aastal sellist tegevust potentsiaalselt põhiseadusega vastuolus olevaks. "Igasugune enda identifitseerimise kohustus kujutab endast isikuandmete töötlemisena sellegipoolest riivet põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatusele. Puuduvad jätkuvalt selgitused selle kohta, miks rahandusministeeriumi hinnangul on 460 920 inimese isikuandmete töötlemine proportsionaalne," kirjutab justiitsministeerium toona hasartmänguseaduse muudatuse kooskõlastuskirjas.
Hasartmängusõltuvuse vastu võitlemine või teatud isikute kaitsmine nende enda tegevuse suhtes, piirates võimalust loteriisid mängida, on kindlasti legitiimne eesmärk. Samas ei olnud justiitsministeeriumi toonase hinnangu alusel proportsionaalne, et selle jaoks töödeldakse peaaegu poole miljoni inimese isikuandmeid, et kaitsta "mõningast osa" umbes 13 000 riskirühma kuuluvast mängijast, "kelle puhul loteriide mängimine võib olla kujunenud sõltuvuseks ning kes ennast muudatuse jõustumisel "eeldatavalt" hasartmängupiiranguga isikute nimekirja kannaksid. Ministeeriumi toonasel hinnangul ei saa seda kuidagi nimetada "olulise hulgana".
