Vangide arv on langenud rekordiliselt madalale tasemele
Vangide arv langes Eestis möödunud aasta lõpuks rekordiliselt madalamale tasemele, samas pea 40 protsenti vabanenud vangidest ei asu õiguskuulekale teele ja sooritavad peagi uue kuriteo, selgub justiitsministeeriumi teisipäeval avaldatud statistikast.
Kui veel kümme aastat tagasi oli Eestis 4576 kinnipeetavat ning möödunud kümnendi keskel 4410 vangi, siis 2012. aastaks oli see arv langenud 3371-ni ning mullu rekordilislet madalale 3123-ni. Neist 2423 olid süüdimõistetud kurjategijad ja 684 vahistatud. Sealjuures viibisid trellide taga ka 33 alaealsit, kellest enamus olid sooritanud varavastase süüteo.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla tõdes, et kuigi kinnipeetavate arv on Eestis vähenenud ning seda peamiselt vahistatute hulga vähenemise arvelt, on see siiski pea kaks korda suurem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. "EL-is edestavad meid kinnipeetavate arvult vaid Läti ja Leedu. Et saavutada EL-i keskmine tase, peaks meil olema umbes 1500 kinnipeetavat," selgitas Salla teisipäeval ajakirjanikele.
Samal ajal näitab statistika, et 2012. aastal vanglast vabanenutest koguni 38 protsenti pani toime uue kuriteo. Sealjuures on see näitaja märkimisväärselt suurem nende vabanenute hulgas, kes kandsid ära kogu neile eelmise süüteo eest määratud karistuse, ulatudes 43 protsenini.
Elektroonilisele järelevalvele allutatud ennetähtaegselt vabastatud isikutest sooritasid aasta jooksul uue süüteo 19 protsenti, kriminaalhooldaja järelevalve alla määratutest 25 protsenti ning šokivangistuse järgselt kriminaalhooldusele allutatutest 23 protsenti.
Salla sõnul joonistub selgelt välja, et isikute hulgas, kes kannavad ära kogu karistuse, on retsidiivsus suurem, kui nende hulgas, kelle osas säilib riigil kontroll ka vabanemise järgselt. Samas näitab statistika, et vaid iga neljas pääseb vabadusse enne vangistusaja lõppu.
