Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt keskmine. Epidemioloogilise olukorra halvenemise vältimiseks on vaja keskenduda võõrtüvede seirele ja tõrjele. 24. nädala jooksul lisandus 282 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes uute juhtude arv 25,8% võrra. Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Raplamaa, Ida-Virumaa ja Võrumaa, kuid ka neis maakondades on haigestumus langustrendis.

Võrreldes 23. nädalaga suurenes nakatumise osakaal välismaal ja tervishoiuasutustes ning vähenes tööl ja laste- ja õppeasutustes. Nakatumise osakaal perekonna ringis ei muutunud. Analüüsitud andmete põhjal jäi nakatumiskoht teadmata 27% juhtudest.

Nakatamiskordaja on viimastel nädalatel olnud langustrendis, kuid Delta tüve osakaal jätkab kasvamist. „Olukord Harjumaal teeb tähelepanelikuks, sest seal on viimase kahe nädala jooksul tuvastatud 73 Delta tüve ehk 48,6% kõikidest kahe nädala jooksul tüpiseeritud proovidest,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp. „Siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud, kuid kindlasti tuleb välismaalt tulles oma tervise suhtes tähelepanelik olla ning vajadusel ka isolatsioonis püsida,“ lisas ta.

24. nädalal kinnitati sekveneerimise käigus 50 Delta tüve, neist 4 sisse toodud ja 46 kohalikku juhtu. Sekveneerimisega on kinnitatud, et paljud Eestis tuvastatud δ tüvega nakatunute viiruse geneetiline järjestus on väga sarnane hetkel Peterburis leviva tüvega. Sellelt saab järeldada, et Eestis tuvastatud nakatunud on otseselt või kaudselt seotud Venemaal reisimisega. Delta tüve laialdast siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud. Sepp lisas, et hetkel võib haigestumise langust prognoosida veel vähemalt paar nädalat, kuid Delta tüve osakaalu suurenemine võib juba juulikuus taas teatava kasvu tekitada.

24. nädalal kasvas haigestunute arv üle 80 ja 75-79 aastaste seas. Haigestunute arvu langus oli suurim noorte seas vanusrühmades 15-19 (-62%), 5-9 (-47%) ja 10-14 (-42%).

Hospitaliseeritute hulgas jätkuvalt väheneb üle 60-aastaste inimeste osakaal. Hospitaliseerimist vajanud noorte ja keskealiste inimeste osakaal suureneb, eriti vanuses 0-29, 30–39 ja 40–49. Eelmisel nädalal suri kaks inimest vanuses 81 ja 83 eluaastat.