Alates 1. juulist tõuseb Eestis käibemaks 22 protsendilt 24-le. Kuna meil puudub toiduainetele soodusmäär, tähendab see, et kallineb ka kogu esmatarbekauba hulka kuuluv, sealhulgas leib, piim, liha ja juurviljad. Selle otsusega kinnitab Eesti oma positsiooni Euroopa ühe kõrgeima toidukäibemaksuga riigina. Käibemaksu tõusu mõju ulatub igasse kööki ja igasse toidukorvi. Viimastel aastatel on Eesti olnud Euroopa tipus toiduhindade tõusu poolest: 2022. aastal kerkisid hinnad 19,4 protsenti, 2023. aastal 15,2 protsenti ja 2024. aastal veel 3,2 protsenti. Hindade kasv pole peatunud ka sel aastal ning tarbijad tunnevad seda iga päev.

Peale selle saavad toidukaupluste esindajad enda sõnul iga päev teateid tarnijatelt hinnatõusude osas. Põhjuseid jagub – kliimamuutustest haiguspuhanguteni, sisendhindade kõikumisest geopoliitilise ebastabiilsuseni. Tarneahela viimases otsas olev kaupmees ei saa välist hinnarallit peatada ning veel vähem saab seda teha tarbija, kelle palgatõus ei käi sammu toidukorvi kallinemisega. Kui riik otsustab selles olukorras veel lisada maksusurve toidule, tähendab see, et söögilaud muutub paljudele inimestele üha tagasihoidlikumaks. Kõige rohkem mõjutab see madalama sissetulekuga leibkondi, eriti lastega peresid ja pensionäre. Neil kulub toidule juba praegu suurem osa sissetulekust, võrreldes jõukamate inimestega.

Samal ajal, kui Eestis tõstetakse käibemaksu ühtlaselt kõigele, on nii mõnedki Euroopa riigid läinud vastupidist teed. Näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Portugalis on põhitoiduainete käibemaks alla kümne protsendi, Rootsis 12 protsenti, Soomes 14 protsenti ning põhjanaabrid kavatsevad seda veel langetada, et parandada tervisliku toidu kättesaadavust. Eestis aga naljatleme juba selle üle, kuidas inimesed käivad Soomes laevaga toidupoes. Kaupmehed on korduvalt lubanud, et kui riik kehtestaks põhitoiduainetele erandi või madalama määra, jõuaks hinnavõit otse letihindadesse. Lubadused on ilusad ja silm puhkaks, nähes vahelduseks toidupoodi minnes seda, et hinnatõusu asemel on toimunud hoopis langus. On see üldse reaalne? Maksusüsteem ei tohiks teha toidust luksust.