Kui laps lõpetab kooli, lasteaia või on muul moel armas, tahaksid lastevanemad seda oma sotsiaalmeedias uhkusega jagada. Lapsest piltide postitamine võib aga kaasa tuua riske või rikkuda suisa andmekaitseseadust, erandiks pole ka kooli tehtud fotod.
ARVAMUS
Tervishoius on viimasel ajal palju räägitud korrastamisest, järelevalve tugevdamisest ja patsiendi kaitsmisest. Kõlab hästi, sest kes siis ei tahaks, et abi oleks turvaline ja kvaliteetne. Aga nagu sageli juhtub, peitub kurat detailides ja veel enam selles, kuidas need detailid päriselus toimima hakkavad.
Riik on asunud muutma tervishoiuteenuste järelevalvet nii, et senisest enam ei vaadata üksnes seda, kas kabinetil on olemas õige sisustus, paberid korras ja tegevusluba seinal. Fookusesse peaks tõusma küsimus, mis on tegelikult kõige olulisem ehk mida patsiendile päriselt tehakse ja kas see vastab tänapäevasele meditsiinile. Uue eelnõuga antakse terviseametile rohkem õigust sekkuda, kui teenuse osutaja ületab oma pädevust või kasutab patsiendile potentsiaalselt kahjulikke võtteid. See on samm, mida paljud arstid ja patsiendid on tegelikult oodanud. Keegi ei peaks saama tervishoiu nime all pakkuda tegevusi, millel puudub teaduslik alus või mis võivad inimesele kahju teha. Siin tekib paratamatult küsimus: kas meil on piisavalt võimekas järelevalve, et seda uut vastutust ka päriselt kanda? Paberil võib kõik ilus välja näha, kuid kui järelevalveasutusel napib inimesi, aega või julgust sekkuda, jääb muutus poolikuks. On ka oht, et süsteem muutub liiga jäigaks ja keeruliseks, võib kannatada just see osa tervishoiust, mis niigi töötab piiri peal ehk väiksemad haiglad, perearstid ja maapiirkonnad. Seal ei ole liigset ressurssi ega ka aega lõputuks aruandluseks. Hea kavatsus võib halva teostuse korral hakata hoopis teenust pärssima. Eriti teravalt puudutab see ääremaid, kus valikuid on niigi vähe. Kui reegleid rakendatakse ühtemoodi nii suures haiglas kui ka väikeses piirkonnas, võib tulemuseks olla mitte parem kontroll, vaid lihtsalt vähem teenuseid.
Peale tervishoiu üldise järelevalve plaanitake muudatusi ka kiirabis. Täpsustatakse teenuse piire ja pikendatakse rahastuslepinguid. Paberil tähendab see stabiilsust. Patsiendi vaates on aga oluline üks asi, ja selleks on, kas abi jõuab õigel ajal kohale. Eriti kohtades, kus vahemaad on pikad ja aeg on kriitiline. Seal ei loe paraku aruandluse täpsus, vaid minutid.
Paberil muudatusi vaadates võib kogemata juhtuda, et patsiendi kaitsmise nimel ehitatakse süsteemi, mis kaitseb küll reegleid, aga mitte alati inimest nende reeglite taga.
- JUHTKIRI Võrumaa ei vaja haletsust, vaid võimalust
- JUHTKIRI Emalik kontroll ja euroopalik lootus
- JUHTKIRI Kevad on kohal. Kas sina ka?
- JUHTKIRI Hindeline enesepettus
- JUHTKIRI Töö mõte ja mõõt
- JUHTKIRI Eesti ei kao üleöö
- Juhtkiri: 2050–2070 murdepunkt, 2170 hoiatus – kui nii jätkub, kahaneb Eesti tasapisi olematuseni
- JUHTKIRI: Valitud ja vältimatud katsumused
- Vaikne vaenlane
- JUHTKIRI Kui poes on kallis, mine metsa
- JUHTKIRI Uued poed, vanad mured
- Kurmet Müürsepp: Head Omniva erastamist!
- JUHTKIRI Kelle Eesti?
- Mida peab teadma lastega töötamise piirangutest
- JUHTKIRI Ilma naljata!
- JUHTKIRI: Padelipalavik
- JUHTKIRI Naabrid ei ole ainsad, kes piiluvad
- JUHTKIRI Eile tüütud kapsaussid, täna igatsetud lüli
- JUHTKIRI Kevad kündis linna
- JUHTKIRI Kui kriis koputab


















































Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.