Tänapäeva maailmas on hakatud rõhutama sooneutraalsust määral, mis paneb paljusid muretsema traditsiooniliste soorollide kadumise pärast. Kas poisse ja tüdrukuid enam ei kasvatatagi nende bioloogia järgi, vaid neile jäetakse võimalus ise otsustada, kas nad on mees või naine? Või hoopis midagi kolmandat?

Kuigi paljud näevad selles progressi ja inimeste vabaduse suurenemist, on ka neid, kelle hinnangul on selline lähenemine muutunud liialduseks, mis ajab noored segadusse ja nõrgestab nende identiteeditunnet. Võib-olla ei ole enam kaugel see aeg, mil raseduse ajal lapse soo määramine on kuritegelik ja inimõigusi rikkuv ning haiglad peavad iganädalaseid raporteid edastama vaid infoga laste sünnist, kuid määratlemata, kas tegemist oli poiste või tüdrukutega.

Viimastel aastatel on sagenenud juhud, kus noored mitte ainult ei väida end olevat vastassugupoole esindajad, vaid identifitseeruvad sootuks loomadena. Internetist võib leida hulgaliselt näiteid noortest, kes nimetavad end „kassideks” ning kannavad sabasid ja kõrvu. Ekstreemsematel juhtudel väidetakse, et nad peaksid saama kasutada liivakaste tavaliste tualettide asemel. Kui identiteedimängud jõuavad sellisele tasemele, tuleks küsida: kas see on enam tavaline eneseväljendus või hoopis segaduse ja suunava kasvatuse puudumise tagajärg?

Sooneutraalsuse edendamine on esiotsa käinud käsikäes sallivuse ja võrdsuse ideedega. Selle eesmärk on vähendada diskrimineerimist ja anda inimestele vabadus elada nii, nagu nad soovivad. Kuid kui see ideoloogia muutub läbivaks ja pühib kõrvale elementaarsed bioloogilised tõed, kas me siis ikka liigume õiges suunas? Paljud noored, kes muidu oleksid oma identiteedi ja enesekindluse leidnud loomuliku kasvu ja arengu käigus, satuvad vastakate sõnumite keskele ning ei tea enam, kes nad on või mida nad tundma peaksid.

Samalaadne probleem kerkib esile ka kehapositiivsuse teemas. Algne idee aktsepteerida erinevaid kehatüüppe ja vabaneda ebatervetest ilustandarditest on kindlasti positiivne. Kuid kas tõesti peaksime tolereerima ka terviseriske, mis kaasnevad rasvumisega? Kui kehapositiivsusest saab põhjendus ebatervislike eluviiside jätkamiseks, siis pole see enam positiivne, vaid väljakutse rahvatervisele. Liigne kehakaal, kui see pole seotud haigustega, on sageli tingitud halbadest harjumustest, mitte „loomulikust” kehatüübist.

Kas on aeg teha samm tagasi ja mõelda, kuhu me tõeliselt tahame jõuda?

Võrumaa viljapuud saavad kauniks Jaanika ja Tarmo käe all

29.03.2025

Eesti loomakasvatajad on tõsises mures: surmav loomataud levib

28.03.2025

Soe ilm tõi päästjatele pea 20 väljakutset maastikupõlengutele

30.03.2025

Eesti läks pühapäeva öösel taas üle suveajale

30.03.2025

More from this category

TikTok, kunagine teismeliste lõbustusplatvorm, on viimastel aastatel teinud läbi märkimisväärse muutuse. Kui varem peeti seda peamiselt Z-generatsiooni mängumaaks, siis nüüd on sinna jõudnud ka vanemad kasutajad, sealhulgas terved pered, kes ühiselt sisu loovad. Nii ongi tekkinud uus nähtus – TikToki pered.

Vanemate eestvedamisel jagatakse igapäevaelu hetki, kogutakse jälgijaid ning luuakse brändipartnerlusi. Varem räägiti TikTokist kui noortevaenulikust nähtusest ja millestki, mida peaks keelama. Nüüdseks on olukord sealmaal, et ei saa ju keelata midagi, mis on perekondlik. Laste osalemine avalikus sotsiaalmeedias toob kaasa privaatsusriske, võimalikke turvaohte ning psühholoogilisi tagajärgi. Avaliku elu tegelasteks saamine võib kaasa tuua liigse tähelepanu, mis pole alati positiivne. Peale selle võib liigne keskendumine jälgijate arvu kasvatamisele mõjutada pereelu loomulikku kulgu, seades esikohale sotsiaalmeedia ootused päriseluliste väärtuste asemel. Sisuloomes tuleks teha selge piirang, milline sisu võiks olla avalikult jagatav ja milline peaks jääma pereringi. Igapäevased toredad hetked ja harivad videod võivad olla laiale publikule sobivad, kuid isiklikud ja intiimsemad peremomendid võiksid jääda pigem pere enda tarbeks. Kõige olulisem on, et lapsed ise mõistaksid, mida nad jagavad ja miks, ning vanemad ei kasutaks neid vaid jälgijaskonna kasvatamise eesmärgil.

Samuti on aina rohkem selgeks saanud, et ehedus on sotsiaalmeedias võtmesõna. Ideaalset ja laitmatut elu näitavad kontod kaotavad populaarsust ning inimesed hindavad üha rohkem siirust ja päriselu kajastavaid postitusi. See aga tähendab, et TikToki pered peavad hoolikalt läbi mõtlema, kuidas luua sisu, mis on samal ajal loomulik, aga ka turvaline ja austav kõigi pereliikmete suhtes.

TikTok on ammu ületanud noorte piirid ning muutunud platvormiks, kus osalevad ka täiskasvanud ja terved pered. Kui seda teha vastutustundlikult, läbimõeldult ja turvalisust silmas pidades, võib see olla positiivne viis ühiseks ajaveetmiseks ja loominguliseks eneseväljenduseks. Nii mõnedki pered isegi põhjendavad, et TikToki tantsuvideoid vihtudes veedetakse perega kvaliteetaega.