Seda pole siin tükk aega enam olnud. Oli küll mitmeid omavalitsuse valimisi, mis tõid linnavalitsusse inimesi, kes rohkem hääli saanud ja juhtisid linna järgmiste valimisteni. Nüüd äkki volikogu neid enam ei usaldanud.
ARVAMUS
Naabrid on olnud inimesele läbi aegade ühtaegu kõige lähedasemad ja kõige ohtlikumad kaaslased. Sugulasi saab valida harva, sõpru sagedamini, aga naabreid peaaegu mitte kunagi. Just seepärast on naabritevahelised suhted olnud sajandeid täis nii vastastikust abi kui ka kibedaid tülisid. Eesti külades jagati vanasti tööriistu, aidati heina teha ja vaadati üksteise lapsi. Samal ajal võidi aastaid pidada viha ühe piiriposti, lärmakate loomade või valesti öeldud sõna pärast. Mida väiksem kogukond, seda kauem püsivad mälus solvangud.
Hiljutine juhtum Setomaal, kus väidetavalt tulistas üks naaber teise naabri kassi ning loom kaotas hiljem amputeerimise tõttu jala, näitab valusalt, kui kiiresti võivad pinged üle keeda. Kass ei mõista inimeste vaenu ega kinnistupiire. Loom liigub instinkti järgi, kuid inimene peaks suutma oma viha talitseda. Kui tulistamine toimus tahtlikult, ei ole see enam lihtsalt naabrite tüli, vaid küsimus vastutusest ja julmusest. Samas on igal lool vähemalt kaks poolt. Võib-olla on konflikt kestnud kaua, võib-olla on olnud varasemaid probleeme. Kuid ükski pikaajaline tüli ei anna õigust võtta loom sihikule.
Küsimus „Kellel on õigus?” kõlab lihtsana, kuid tõde on harva mustvalge. Naabritevahelised vaidlused sünnivad sageli väikestest asjadest, mis aastate jooksul paisuvad. Üks tunneb, et tema rahu rikutakse, teine, et teda kiusatakse. Kui emotsioonid kasvavad suuremaks kui soov lahendust leida, muutub iga uus juhtum kättemaksuks. Just siis hakkavad kaduma mõistus ja mõõdutunne.
Kõige keerulisem ongi tõe väljaselgitamine. Inimesed räägivad erinevalt, mäletavad erinevalt ja kaitsevad iseennast. Külas levivad kuulujutud kiiremini kui faktid. Tänapäeval loodetakse sageli turvakaameratele, veterinaaride hinnangutele ja politsei uurimisele. Need on vajalikud, kuid ka neist ei pruugi alati piisata. Tõde ei sünni kahjuks ainult tõenditest.
Naabritevahelised suhted peegeldavad tegelikult ühiskonna tervist. Kui inimesed ei suuda omavahel rääkida, kuulata ega andestada, kasvab väikestest konfliktidest kibestumine. Ent hea naaber on rohkem väärt kui kõrge aed. Ta on inimene, kes aitab hädas, mitte ei otsi võimalust kätte maksta. Setomaa juhtum peaks olema hoiatus, sest kui viha muutub tähtsamaks kui inimlikkus, saavad haiget ka need, kes pole milleski süüdi, mõnikord isegi kass, kes lihtsalt sattus valel ajal valesse kohta.
- JUHTKIRI Võru poliitika sai uue käigu
- Kas lapsest tehtud pildi postitamiseks on vaja luba?
- JUHTKIRI Selgem vastutus tervishoius ei tohi jääda ainult paberile
- JUHTKIRI Võrumaa ei vaja haletsust, vaid võimalust
- JUHTKIRI Emalik kontroll ja euroopalik lootus
- JUHTKIRI Kevad on kohal. Kas sina ka?
- JUHTKIRI Hindeline enesepettus
- JUHTKIRI Töö mõte ja mõõt
- JUHTKIRI Eesti ei kao üleöö
- Juhtkiri: 2050–2070 murdepunkt, 2170 hoiatus – kui nii jätkub, kahaneb Eesti tasapisi olematuseni
- JUHTKIRI: Valitud ja vältimatud katsumused
- Vaikne vaenlane
- JUHTKIRI Kui poes on kallis, mine metsa
- JUHTKIRI Uued poed, vanad mured
- Kurmet Müürsepp: Head Omniva erastamist!
- JUHTKIRI Kelle Eesti?
- Mida peab teadma lastega töötamise piirangutest
- JUHTKIRI Ilma naljata!
- JUHTKIRI: Padelipalavik
- JUHTKIRI Naabrid ei ole ainsad, kes piiluvad



















































Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.