Sügis on aeg, mil suvi annab tasapisi järele ja igapäevaelu muutub taas kallimaks. Lapsed lähevad kooli, päevad lühenevad, kütteperiood seisab ukse ees ning pühadeootus toob perede eelarvesse veel oma kohustused.
Just sellisel ajal tasub küsida küsimust, millele ei tohiks ühes jõukas Euroopa riigis olla keeruline vastata. Kas inimene, kes käib täiskohaga tööl, saab oma palgast ära elada? Mitte hästi elada, mitte luksust lubada, vaid lihtsalt toime tulla nii, et iga ootamatu väljaminek ei lööks pere eelarvet tasakaalust välja. Töö väärtusest räägitakse palju. Räägitakse tööjõupuudusest, tootlikkusest, konkurentsivõimest ja sellest, et inimesed peaksid rohkem töötama. Vähem räägitakse aga sellest, mida tähendab töötamine inimese enda jaoks. Kui täistööaeg tähendab, et pärast eluasemekulu, toidu, transpordi ja muude vältimatute arvete tasumist pole võimalik kõrvale panna isegi väikest varu, siis on midagi paigast ära. Eriti selgelt tuleb see esile lastega peredes. Laps kasvab ka siis, kui rahakott kasvule järele ei jõua. Ühel aastal sobivad veel eelmise talve jope ja saapad, järgmisel enam mitte. Mõnikord tuleb maksta ravimi, sõidu, õppevahendi või mõne muu asja eest, mida pole võimalik järgmise kuuni edasi lükata. Vanem ei peaks sellistes olukordades arvutama, millisest hädavajalikust kulust seekord loobuda. Või kas üldse annab veel millestki loobuda? Veel vähem peaks laps tajuma, et tema vajadused on pere eelarve jaoks probleem.
Siin jõuamegi miinimumpalgani, aga mitte ainult sellesse numbrisse. Oluline on vaadata ka seda, mida selle raha eest tegelikult osta saab. Kui sissetulek kasvab aeglasemalt kui esmatarbekaupade, eluaseme-, energia- ja teenuste hinnad, võib töö tegijal jääda mulje, et töötatakse küll sama hooga, isegi suurema koormusega, kui lubada saab senisest veelgi vähem. Talv on selle kõige juures hea reaalsuskontroll. Külm ilm ei küsi, kas pere eelarves on ruumi suuremale küttearvele. Lapse jalad kasvavad edasi, olenemata sellest, milline on vanema palk või kas see on viimaste aastate jooksul sentigi tõusnud, et teiste kuludega sammu pidada.
Toidukorv ei muutu paraku odavamaks lihtsalt sellepärast, et palgapäev on alles kaugel. Sügisel, mil räägime palju talveks valmistumisest, valmistuda ka üheks palju olulisemaks aruteluks. Milline peab olema Eestis töötamise mõte? Kas töö annab inimesele võimaluse oma elu korraldada või ainult põhjuse järgmise palgapäevani vastu pidada?
