Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal otseteavitusi inimestele, kes on poole aasta jooksul kasutanud maksuvaba tulu rohkem kui ette nähtud.
Teavitus saadetakse ligi 29 000 inimesele, kellel võib tuludeklaratsiooni esitamisel tekkida MTA andmetel maksukohustus 100 eurot või rohkem, teatas MTA. Soovi korral saavad inimesed üle vaadata ja korrigeerida maksuvaba tulu kasutamist.
MTA füüsilise isiku tulude ja maksustamise teenuse juht Annika Oja soovitas pressiteate vahendusel inimestel aeg-ajalt käia ka ise e-MTAs ning tutvuda "Minu sissetulekud" e-teenuse kaudu oma maksuvaba tulu kasutamisega. "Sellest tulenevalt saab iga inimene vajadusel oma maksuvaba tulu enamkasutamisele reageerida ning paluda väljamakse tegijal, näiteks tööandjal või sotsiaalkindlustusametil, järgmistel kuudel maksuvaba tulu mitte arvestada või teha seda väiksemas summas," ütles Oja.
Teavitused saadetakse inimeste e-postile või telefonile sõnumina, kui neil on kontaktandmed e-MTA-s esitatud. Küsimuste korral on võimalik pöörduda MTA poole elektrooniliste kanalite ja infotelefonide kaudu.
Valitsus otsustas leevendada koroonapiiranguid, alates 31. maist asendub 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega, samas maskikandmiskohtus jääb esialgu püsima.
Valitsus võttis teisipäeval vastu põhimõttelised otsused leevendada kehtivaid COVID-19 piiranguid, nii asendub alates alates 31. maist 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega ning 14. juunist leevenevad ka ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud tegevustele ja üritustele nii siseruumides kui õues, edastas valitsuse pressiesindaja.
„Kevad on toonud kaasa kauaoodatud trendi nakkusnäitajate languse osas, mis poleks olnud võimalik ilma meie kõigi pingutusteta ning eriti suurt tunnustust väärivad siin meditsiinitöötajad. Praegune olukord annab lootust jõuda suveks normaalse elu juurde, kus oleme koroonaviiruse leviku saanud kontrolli alla ja võime mõistlikult nautida COVID-19 piirangutevaba elu," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et piirarvude suurendamine juunis-juulis on võimalik ainult inimeste vastutustundliku käitumise toel ning meie eesmärk on järk-järgult naasta harjumuspärase ühiskonna- ja majanduselu juurde. „Väga oluline on hoida praegust viiruse langustrendi ning kaitsta vaktsineerimisega riskirühmi, mille tulemusena on keskmine nakatunute vanus langenud alla 50. eluaasta. Leevendusi toetab teadmine, et juunikuu lõpuks on kaks kolmandikku täisealistest vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud,“ ütles Kiik.
„Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute samm-sammulist leevendamist toetavad ka terviseameti ja COVID-19 teadusnõukoja eksperthinnangud," lisas ta.
Alates 31. maist tuleb avalikus siseruumis 2+2 liikumispiirangu asemel arvestada hajutatuse nõudega. Hajutatuse nõude puhul tuleb võõrastest inimestest hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse.
Maskikandmise kohustus avalikus siseruumis jääb praegu kehtima. Valitsus arutab muu hulgas ka maskikandmise kohustuse piirangu asendamist range soovitusega kanda rahvarohketes kohtades maski kahe nädala pärast. Otsuse tegemisel hindab valitsus nii leevenduste mõju koroonaviiruse leviku trendile, haiglate seisu ja muid kriitilisi COVID-19 näitajaid, samuti vaktsineeritute osakaalu ühiskonnas.
Alates 31. maist on lubatud sisetingimustes kõik need tegevused kuni 25-inimeselises rühmas, arvestada tuleb hajutatuse nõudega. Kokku tohib tegevustest osa võtta kuni 200 inimest, samuti kehtib 50-protsendiline ruumitäitumuse nõue.
Alates 14. juunist tohib sisetingimustes üritusest osa võtta maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse ja 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Samas päevast tohib välitingimustes üritusest osa võtta maksimaalselt tuhat inimest.
Alates 14. juunist tohib sisetingimustes korraldada üritusi kuni 600le inimesele, kaasa arvatud pealtvaatajad, 50-protsendilise täitumuse piiranguga ruumi kohta. Samast päevast ohib välitingimustes üritustest osa võtta kuni 1000 osalejat, seal hulgas ka pealtvaatajad.
Alates 14. juunist peavad nii sise- kui välitingimustes üritused lõppema hiljemalt südaööl kell 00.00
Alates 14. juunist on lubatud tippspordivõistlused nii sise- kui välitingimustes ilma rühma ja kellaajapiiranguteta. Sisetingimustes on koos pealtvaatajatega lubatud kuni 600 osalejat, arvestada tuleb 50-protsendilist täitumust ruumi kohta ning välitingimustes on lubatud kuni 1000 osalejat, kaasa arvatud pealtvaatajad.
Alates 31. maist lubatakse avalikust koosolekust ja üritusest, näiteks konverentsist, teatrietendusest, kontserdist, kinoseansist, aga ka meelelahutusteenuse osutamisest ning avalikust jumalateenistusest või usulisest talitusest osa võtta kuni 200 inimest. Arvestada tuleb kuni 50-protsendilise ruumitäituvuse nõudega. Üritused peavad lõppema kell 22, kuid juhul, kui näiteks teatrietendus pole selleks kellaajaks läbi, tohib etendust erandina lõpetada mõistliku aja jooksul ka hiljem.
Alates 14. juunist tohib sisetingimustes mainitud üritustest osa võtta kuni 600 inimest. Arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta ja üritus peab lõppema hiljemalt kell 00. Samast päevast on lubatud välitingimustes nimetatud üritustest osa võtta kuni 1000 inimest, üritused peavad lõppema hiljemalt südaööl.
Alates 14. juunist tohib muuseumite ja näitusasutuste siseruumides viibida hajutatuse nõuet arvestades kuni 600 inimest ruumi kohta, arvestusega, et ruumist ei tohi olla täidetud üle 50-protsendi. Üritus peab lõppema hiljemalt südaööl kell 00.00. Muuseumite ja näitusasutuste sisetingimustes lubatakse rühmategevused.
Alates 14. juunist on muuseumite ja näitusasutuste välialadel lubatud kuni 50-protsendiline täitumus.
Alates 14. juunist tohib veekasutusega siseruumides viibida maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse ja 50-protsendilise täitumuse nõudega. Uksed tuleb klientide jaoks sulgeda hiljemalt kell 00.00.
Alates 14. juunist on lubatud siseruumides kuni 50-protsendiline ruumitäitumus. Laudkonnast osavõtjate arvule enam piirangut ei seata. Arvestada tuleb hajutatuse nõudega ning uksed peab sulgema kell 00.00.
Hiljemalt südaööst tuleb sulgeda ka restoranide ja kohvikute terrassid ja välialad.
Poodides ja teeninduskohtades peab olema tagatud hajutatuse nõue ning ruumitäituvus tohib olla kuni 50 protsenti.
Valitsus võttis teisipäeval vastu põhimõttelised otsused, vastav korraldus on plaanis heaks kiita neljapäevasel istungil.
Eurojackpoti reedesel loosimisel võitis üks Eesti lotomängija 5+0 tabamusega 185 682,30 eurot, teatas Eesti Loto.
Võidupilet on ostetud internetist.
Viimati tuli suurem Eurojackpoti võit Eestisse kahe kuu eest, 27. märtsil, kui Pärnumaa naine võitis 5+1 tabamusega 659 116,20 eurot.
Reedel loositi välja ka Eurojackpot’i peavõit 33 290 606,90 eurot, mis võideti Itaalias. Järgmisel, 5+1 võidutasandil oli kolm võitjat – üks mängija Norras ja kaks Taanis võitsid igaüks üle 701 000 eurot.
5+0 tasandil oli täna kokku neli võitjat – lisaks Eestile võideti üle 185 000 euro ka Soomes, Rootsis ja Saksamaal.
Selle aasta esimese nelja kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks ligi 4,5 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja 11,1 miljoni eurot, sealhulgas ligi 1,6 miljoni euro eest kiirloteriide võite.
Tartu Ülikooli teadlaste analüüsist selgus, et aastatel 2006–2016 hukkus Eestis enesetapu tõttu 2543 inimest ehk 231 inimest aastas.
Eesti enesetappude suremuskordaja on Euroopa Liidu keskmisest 1,5 korda suurem. Teadlased rõhutavad, et suitsiidiennetuses on oluline osa nii koolidel, tervishoiusüsteemil kui ka kogu elanikkonnal. Eraldi tähelepanu vajavad lähedased, kes peavad suitsiidiga toime tulema.
Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanud 2543 inimesest olid 80 protsenti mehed ja neli protsenti alla 20-aastased noorukid. Enesetapu sooritamise tõenäosus suurenes vanuse kasvades nii meestel kui ka naistel. Meeste keskmine vanus oli 49 eluaastat ja naistel 60 aastat.
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervishoiukorralduse assistendi Liis Rooväli sõnul on enesetapu sooritanud inimeste profiili tundmine abiks riskirühmade tuvastamisel ja ennetustegevuse planeerimisel.
„Enesetapu sooritanud meeste seas oli enim eestlasi, üksi elavaid, töötuid ja neid, kes olid viimasel eluaastal olnud vanglas või kokku puutunud kuriteoga. Enesetapu sooritanud naiste seas oli kõige rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja töötuid,“ kirjeldas Rooväli.
Ta lisas, et suitsiidi sooritanud meestel ja naistel oli vaimse tervise häireid, kuulmis- ja nägemishäireid ning kroonilist valu, samuti käisid nad viimasel eluaastal arsti vastuvõtul või EMO-s.
Uuringu käigus intervjueeriti 37 inimest, kelle lähedane oli sooritanud enesetapu. „Lähedaste toimetulek suitsiidiga on keeruline, kohanemine võtab aega. Paljudel puudub tugivõrgustik, kellele toetuda. Mõnele on pakutud professionaalset abi, kuid enamik ei tea, kust abi saada, või neil puudub selleks raha,“ kirjeldas Rooväli, lisades, et enim tunnevad leinajad puudust sama taustaga inimestega kohtumisest.
Uuringu tulemuste põhjal sõnastasid teadlased ettepanekud suitsiidiriski vähendamiseks koolide, tervishoiusüsteemi ja rahvastiku tasemel. „Suitsiidi otsene riskitegur on psühhosotsiaalne stress ja vähesed sotsiaalsed kontaktid. Ümbritsevad inimesed saaksid olukorda parandada, kui seda tähele pandaks,“ rõhutas Rooväli.
Suitsiidi riskitegur on lapsepõlve negatiivsed läbielamised, mis hõlmavad koolikiusamist, perevägivalda ja kogetud kaotusi. Uuringus selgus, et suitsiidi sooritanud noortel oli koolis olnud probleeme kas teiste õpilaste või õpetajatega või olid nad pärit purunenud perekondadest.
Rohkem tuleks pöörata tähelepanu sellele, et pedagoogid, teised lastega kokku puutuvad spetsialistid ja lapsevanemad oskaksid probleemidega lapsi ning noorukeid märgata, neile abi pakkuda ja vajaduse korral sekkuda.
Oluline on kogu elanikkonda harida ja informeerida, kuidas märgata ja aidata neid, kes on raskustes. Samuti tuleks teavitada Eestis olemas olevatest abivõimalustest, eeskätt telefoni ja interneti vahendusel toimivatest kriisiabi teenistustest.
Lähedase kaotus suitsiidi tagajärjel on emotsionaalselt raske ja koos pideva emotsionaalse pingega on see omakorda suitsiidi riskitegur. Vaja on koolitada töötajaid, kes puutuvad oma töös kokku suitsiidiga, ja luua suitsiidiohvrite lähedaste abistamise süsteem, mis võimaldab ennetada tulevasi suitsiide.
Tuleb tõhustada ja arendada psüühikahäiretega patsientide ravi kättesaadavust ja ravisüsteemi, sh teenuste integreeritust ning inimese kui terviku käsitlust. Oluline on tagada ravivõimalused ka alkoholi liigtarvitavatele ja narkootikume kasutavatele isikutele. Sedalaadi probleemidega kokku puutuvate ametkondade teadlikkust tuleb kasvatada ja luua võimalused, et nad saaksid suunata probleemidega isikud ravile.
Krooniliste haigustega inimestele vajalik abi tuleks teha kättesaadavamaks ja järjepidevamaks ning suuremat tähelepanu tuleks pöörata suitsiidiriski hindamisele. Tervishoiutöötajate koolituses tuleb senisest rohkem rõhku panna suitsiidi riskitegurite äratundmisele ning abi pakkumise tehnikatele. Vaja on välja arendada ja töösse rakendada süsteem suitsiidiohtliku patsiendi märkamiseks ja tema professionaalseks abistamiseks.
Uuring tehti sotsiaalministeeriumi tellimusel ning seda rahastasid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium. Uuringu tegid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ning sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.
Windows 7 kasutajad peavad valmistuma tarkvara uuendamiseks.
Microsoft lõpetab järgmise aasta 14. jaanuaril Windows 7 operatsioonisüsteemi toetamise. Sellest päevast alates nad ei paku enam Windows 7-le tehnilist tuge, tarkvarauuendusi ning turbevärskendusi. Ehk arvuti muutub haavatavaks.
Kui Windows 7 tugi lõppeb, siis ei paku ka teised tarkvaraloojad Windows 7-le mõeldud programme.
Lõpetame pärast toe kadumist ID-kaardi tarkvara DigiDoc4 pakkumise Windows 7-le, kuid me ei tee seda päeva pealt.
Lehekülg 1 / 1773
