Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse nii Egiptusest, Ukrainast kui ka Sri Lankalt või Araabia Ühendemiraatidest ning neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko sõnul tulevadki leetrid Eestisse välisreisidelt, kandjateks kas vaktsineerimata või siis kunagi ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud täiskasvanud.

"Tänu süsteemsele vaktsineerimisele Eestis enam kohalikke leetreid pole, kuid nii mitmeski meile tuttavas riigis on need endiselt täiesti olemas," ütles Dontšenko, kelle sõnade kohaselt levivad leetrid näiteks nii Ukrainas, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Rumeenias kui Venemaal.

"Kõige tõhusam viis end ja teisi kaitsta on end leetrite vastu vaktsineerida. Seda peaksid kindlasti tegema need inimesed, kes palju reisivad," märkis ta.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseeriskava kohaselt kahe (vanuses 1 ja 13 eluaastat) MMR-vaktsiinidoosiga, mis annavad kaitse nii leetrite, mumpsi kui punetiste eest. Kui  laps on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimata, saab vaktsineerimisealaseks nõustamiseks pöörduda kas perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot),  soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima need täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980 – 1992.

Lisaks reisimisele tuleks end leetrite vastu vaktsineerida ka siis, kui peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui inimene töötab sellisel ametikohal, kus tuleb palju kokku puutuda erinevate inimestega.

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks tuleb leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel viivitamatult võtta ühendust oma perearstiga.

Kui keskmiselt 95 protsendil Euroopa Liidu (EL) lastest on tervisenäitajad head või väga head, siis Eesti jagab koos Läti ja Portugaliga hoopis tabeli alumist otsa, jäädes kaugele maha tipptegijatest Rumeeniast, Itaaliast ja Bulgaariast, selgub Presseportal.de vahendusel avaldatud Eurostati andmetest.

Aastal 2017 oli rohkem kui 95 protsendil EL-i lastest tervis hea või väga hea ja erinevaid vanusegruppe vaadates polnud erinevus kuigi suur: alla viieaastastel oli näitaja keskmiselt 96,5 viie- kuni üheksa-aastastel 95,9 ja 10–15-aastastel 95,2 protsenti. Nende laste osakaal, kelle üldist tervislikku seisundit hinnati halvaks või väga halvaks, jäi kõigis vanusegruppides alla 1 protsendi.

Hea või väga hea tervisega alla viieaastaste laste protsent jäi 2017. aastal 92,4 ja 99 vahele. Halvima skoori ehk 92,4 protsenti said seejuures Eesti lapsed, samas kui Bulgaaria, Malta, Rumeenia ja Itaalia lastest olid 99 protsenti hea või väga hea tervisega.

Viie- kuni üheksa-aastaste seas said madalaima tulemuse Portugal ja Läti vastavalt 89,3 ja 91,2 protsendiga. Eestil oli vastav näitaja 93,7 protsenti. Tugevaima tulemuse tegi Rumeenia 99,8 protsendiga, Küpros 98,9, Itaalia 98,8 ja Kreeka 98,7 protsendiga. 

10–15-aastaste laste puhul jäid vaid Läti, Portugali ja Eesti laste suhtarvud alla 90. Eesti näitaja oli seejuures 89,6. Rumeenia, Itaalia ja Bulgaaria lapsed said enda tervise eest aga üle 98 protsendi.

Eesti alla 16-aastastest lastest keskmiselt 1,2 protsendil on tervislik seisund halb või väga halb, 6,9 protsendil on see rahuldav ja 91,9

Bussifirma Go Bus avab alates esmaspäevast Võru-Valga-Pärnu kaugliini.

Võru ja Valga vahel teenindab Go Bus liini MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskusega sõlmitud otselepingu alusel ning sellel on sõit tasuta. Valgast edasi Pärnu ja Võru suunas sõidab buss kommertsalustel, kuid reisi jätkamiseks ümber istuma ei pea.

"Esialgu alustame teenindamist 19-kohalise mugava väikebussiga. Suveperioodil, kui reisijate arv kasvab, on plaanis liinile suunata suurem buss," ütles Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuht Henri Pokk BNS-ile.

"Loodame, et reisijad võtavad liinid hästi vastu, mis on oluline nende jätkusuutlikuks teenindamiseks," ütles Pokk.

Valgamaa Ühistranspordikeskuse tegevjuhi Liia Rätsepa sõnul saabus neile seniselt vedajalt ootamatult teade Võru-Valga avaliku kaugliini otselepingu lõpetamise kohta ning väljapääs tekkinud olukorrast tuli leida mõne päevaga.

"Kuna Võru-Valga ja Valga-Pärnu liinid on omavahel seotud ja meie maakonna elanikele olulised, pidime leidma kiire lahenduse. Pöördusime esimesena maakonnaliine teenindavate firmade poole ning läbirääkimiste tulemusel sõlmisime otselepingu AS-ga GoBus. Tahaksime tänada kiire lahenduse ja suurepärase koostöö eest Go Busi Lõuna-Eesti piikonnajuhti Henri Pokki, kes on alati valmis reageerima ka kiiretes ja kriitilistes olukordades," ütles Liia Rätsep. 

"„Liinid toimivad täismahus taas alates 11. veebruarist. Soovime ühistranspordi kasutajatele mõnusat ja turvalist reisi ning soovitame külastada nii Võrut kui ka Pärnut," märkis ta.

Võru ja Valga vahel on liini number 291. Buss väljub iga päev Võru bussijaamast kell 6.40 ning Valga bussijaamast kell 16.40. Sõit on tasuta.

Valga ja Pärnu vahel on liini number 293. Buss väljub iga päev Valga bussijaamast kell 08.35 ning Pärnu bussijaamast kell 14.05. Sõit on tasuline.

Sõiduplaanid jäävad endistega sarnaseks, ent lisanduvad mõned teele jäävad vahepeatused.

Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku purikaõnnetuse kahjudest ning purikad tuleb enne ohu tekkimist likvideerida, rõhutab ERGO kindlustus. 

Üle Eesti sel talvel maha sadanud paks lumekiht on viimastel nädalatel temperatuuri kõikumiste tulemusel paljude majade räästaisse tekitanud hiiglaslikud jääpurikad, mis kujutavad suurt ohtu nii jalakäijatele kui ka parkivatele autodele. 

„Katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. Lindiga piiramine ei vabasta võimalike õnnetuste korral maja- ega kinnistuomanikku vastutusest ega katuse hooldamise kohustusest,“ kinnitas ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid. 

Inimesed, kes lasevad lumel rahulikult oma maja katusele ja purikatel räästasse koguneda ning loodavad, et võimaliku probleemi korral kannab kindlustus kõik kahjud, tasub olla tähelepanelik. Tahtliku hoolimatuse korral vastutab kahjude eest siiski iga omanik ise. 

„On äärmiselt oluline, et ka jalakäijad jälgiksid, kas nende peade kohal on kõik ohutu. Jää või jäätunud lume kukkumine inimesele võib lõppeda väga raskete tagajärgedega.Lisaks on oluline, et autojuhid jälgiksid majade äärde parkides, kas katuselt võib sõidukile raske jääkamakas kukkuda ja kahju põhjustada. Sellised kahjud võivad ulatuda mitmete tuhandete eurodeni,“ lisas Orulaid.

Selleks, et sääraseid purikaõnnetusi ei juhtuks, peab ühistu või majaomanik talvisel ajal ja iseäranis temperatuurimuutuste korral olema maja hooldades väga tähelepanelik ja hoolas. Ka korteriomanikud peavad mõistma, et targem ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse, kui hiljem kannatanutele suuri hüvitisi maksta.

Kui kahju peaks juhtuma, siis on kindlustusseltsi esindaja sõnul tähtis, et sellest saaks teavitatud politsei või Tallinnas munitsipaalpolitsei. Kindlasti on vaja olukord fikseerida, et hiljem tekkinud kahju maja omanikult sisse nõuda. „Kui teavitamine ei ole võimalik, siis tuleks enne sündmuskohalt lahkumist üles filmida või pildistada tekkindu kahju ja hoone, mille katuselt jää või lumi sõidukile kukkus,“ selgitas Orulaid.

Kui jääpurikas kukub autole ja kui autol on kaskokindlustus, siis kindlustus hüvitab auto omanikule tekkinud kahju ning esitab nõude maja omaniku vastu kindlustushüvitise ulatuses. Juhul, kui korteriühistul või maja omanikul on vastutuskindlustus olemas, siis kannab need kulutused tema vastutuskindlustuse kindlustusandja. Kui pole, tuleb kahjud ühistu rahakotist tasuda.