Vaatamata koolitustele napib töökäsi majutuses ja toitlustuses
Majutuse ja toitlustuse lõpetab kutse- ja kõrgkoolides piisavalt õppureid, kuid nad ei lähe oma erialasele tööle või püsivad seal lühikest aega, selgus tööjõuvajaduse prognoossüsteemi OSKA tuleviku-uuringust.
Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul tunnevad ettevõtted eriti puudust kokkadest, kelneritest ja administraatoritest. „Väiksema palgaga ametitesse ongi madala töötuse korral raske töötajaid leida. Edukad on ettevõtted, kes pakuvad töötajatele sobivaid töötingimusi, koolitus- ja karjäärivõimalusi ning tunnustavad erialase väljaõppega töötajaid," lisas Uiboupin.
Uuringus tehakse kutsekoolidele ettepanek pakkuda töötavatele inimestele senisest enam paindlikke lühiajalisi kursusi, niinimetatud õpiampse, et nad saaksid töö kõrvalt väiksemate osadena erialaseid teadmisi ja oskusi või lisaeriala omandada. Nii püsivad töötajad kauem ametis ning täiendavad vajalikke oskusi.
Uuringu järgi suureneb aastani 2025 majutuse, toitlustuse ja turismi hõive kaks protsenti. Väike töökohtade arvu kasv ootab ees majutusettevõtete allüksuse juhte, administraatoreid, toateenijaid, kokkasid, giide ning aktiivtegevuste läbiviijaid. Toitlustuse lihttöö tegijate, näiteks nõudepesijate ja abikokkade järele tulevikus vajadus mõnevõrra väheneb.
Majutuses, toitlustuses ja turismis töötab umbes 28 000 töötajat. Tulenevalt töö hooajalisusest on mitmete ametite töötajate arv kõrghooajal märkimisväärselt suurem. Sagedased on lühiajalised töölepingud, sealhulgas tööampsud ja osaajaga töötamine.
OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.
OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
