EESTI UUDISED BNS

Neljapäeval juhtus kaks rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada neli inimest.

Foto Aigar Nagel

Kell 11.58 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Georg Otsa tänava, Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava ristmikul, kus 28-aastane mees ei pannud Citroen Berlingoga ristmikku ületades tähele paremalt lähenenud liinibussi, mida juhtis 53-aastane mees, ning sõitis viimasele ette. Toimunud kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto otsa jalakäijatele. Esialgsetel andmetel põles liinibussile valgusfooris sõitmist lubav tuli. Kaks jalakäijat, 15-aastane noormees ja 60-aastane mees, toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ning üks jalakäija, 43-aastane naine, toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile. 

Teine õnnetus juhtus kella 14.38 paiku Võrumaal Võru vallas Võrumõisa külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 252. kilomeetril, kus 51-aastane naine ei andnud Toyota Corollaga peateele sõites teed vasakult lähenenud veoautole Scania, mida juhtis 65-aastane mees. Toyota juht sai kokkupõrkes vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti Haiglasse.

Politsei tabas ööpäevaga seitse joobes sõidukijuhti

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest seitse joobes sõidukijuhti. Üks juht oli esialgsetel andmetel tarvitanud narkootikume ja kuus olid rooli istunud alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile. Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks. Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Aktsiiside laekumine jäi mullu oodatust väiksemaks

Pixabay

Möödunud aasta laekus riigile maksutulu üldiselt oodatud mahus, kui nii alkoholi-, kütuse- kui ka tubakaaktsiisi laekumine oli siiski riigieelarves kavandatust väiksem. 

Mullu tasuti keskvalitsuse makse 0,4 protsenti rohkem, kui riigieelarvega aastaks kavandati, seejuures kasvas maksutulu võrreldes 2017. aastaga 8,7 protsenti. Sealhulgas 2018. aasta detsembris tasuti makse 695,5 miljonit eurot ehk 0,4 protsenti vähem kui 2017. aasta samal kuul, teatas rahandusministeerium.

Sotsiaalmaksu tasuti 2018. aasta eest kokku 3,06 miljardit eurot, mis ületas eelarvega kavandatut 3,9 protsenti. Ülelaekumine oli 115 miljonit eurot ja see oli tingitud eelkõige hõive ja keskmise palga oodatust kiiremast kasvust.

Ees on ootamas soe ja päikeseline nädalalõpp

Ilmateenistuse prognoosi järgi on ees ootamas plusskraadidega ja päikeseline nädalalõpp. 

Reede öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab veidi vihma või lörtsi ja on udu. Puhub lääne- ja edelatuul 5-10, põhjarannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 5-10, põhjarannikul puhanguti 12-15 m/s. Sooja on 2-5 kraadi. 

Laupäeva öösel on pilves selgimistega sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 4-10, hommikuks tugevneb rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 6-11, saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s. Sooja on 3-6 kraadi. 

Pühapäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loodetuul 6-10, põhjarannikul kuni 13, puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +2 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loodetuul 6-10, põhjarannikul kuni 13, puhanguti 18 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +4 kraadi, õhtul langeb.

Küsitlus: 77 protsenti eestlastest peab elamiskulusid liiga kõrgeks

Eesti elanikest 77 protsenti peavad igapäevaseid elamiskulusid liiga kõrgeteks, samas meelelahutuse, isiklike hobide ja huviringide hinnatõusu inimesed ei taju, selgub uuringufirma Faktum-Ariko küsitlusest.

Oluliselt ei erine see hinnang emakeele, soo või elukoha järgi.

Elamiskulude järel peetakse kõige kõrgemaks üüri ja kodulaenuga seotud kulusid, mida peab liiga kalliks pea iga teine Eesti elanik. Kauplustes müüdavate rõivaste ja jalanõude hindasid peab liiga kalliks 48 protsenti, autoliising ja autoga seotud kulusid 42 protsenti vastanutest. 

Statistikaameti andmetel kallines eelmise aastaga elekter 16, küttepuud 23, bensiin 12 ja diislikütus 10 protsenti.

Hinnatõusuga on kaasas käinud ka palgakasv, mis omakorda on tõstnud paljude pakutavate teenuste ja toodete hindasid. Nii ka meelelahutuse hinda, aga seda inimesed ei taju või ei olda selle hinnatõusu suhtes nii tundlikud. Meelelahutuse, isiklike hobide ja huviringide hinnatõusu on tajunud vaid neljandik Eesti elanikest, samas kui kinopilet on kallinenud aastaga tervelt 35 protsenti. Reisimist peab kalliks vaid kolmandik elanikest. Keskpanga andmetel puhkavad ja reisivad eestlased järjest rohkem, kulutades eelmisel aastal välismaal reisimisele kokku miljard eurot.

Eestlaste tarbimisharjumusi ja rahalisi kulutusi käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Rait Faktum-Ariko. Oktoobris kahe nädala vältel läbiviidud uuringus osales 511 inimest üle kogu Eesti vanuses 18-74 eluaastat.

Riik turgutab Kagu-Eesti arengut mitmete toetustega

Kagu-Eesti piirkonna kitsaskohtadeks on suhteliselt kiire rahvaarvu kahanemine, võrdlemisi madal elanike sissetulek ning tagasihoidlik majandusareng – olukorra muutmiseks ja piirkonna arendamiseks plaanib riik käiku lasta erinevaid toetusmeetmeid.

"Kagu-Eesti on tuntud piirkonnana, mis väärtustab oma kultuuri ja head looduskeskkonda. Samas peab see tegelema mitmete probleemidega, millega piirkonnal on üksi raske hakkama saada – palgad on väikesed ja elanikud kolivad piirkonnast ära," ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. "Seetõttu oleme koostamas Kagu-Eesti programmi ning paika pannud peamised toetussuunad. Soovime toetada ettevõtluse arengut ja koostöös omavalitsustega toetada spetsialistide eluaseme korrastamist. Lisaks soovime kaasa aidata piirkonna mainekujundusele."

Maaeluministeerium ergutab Setomaa arengut

Maaeluminister Tarmo Tamm FOTO: Aigar Nagel

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas 1. veebruari käskkirjaga Setomaa arenguprogrammi korra.

Tamme sõnul on programmi eesmärk aidata kaasa Setomaa arengule ning elujõulisuse säilitamisele. „Selle abil toetakse ettevõtluskeskkonna arengut, aidatakse kaasa piirkonna turundamisele ja tuuakse esile Setomaa kultuurilist ja looduslikku eripära, mis on vaid sellele piirkonnale omane arenguvõimalus,“ lisas Tamm.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD