Menu

.      

EESTI UUDISED BNS

Eile lõpetas ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler Nairobis ÜRO neljanda keskkonnaassamblee. 2017. aasta detsembrikuus alanud eesistumine päädis ÜRO keskkonnaministrite kokkuleppele jõudmisega.

„Kõige enam olen rahul sellega, et minu kaks prioriteeti said keskkonnaministrite ühisesse otsusesse sisse. Esiteks – riigid on valmis märkimisväärselt vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist. See oli siin üks kõige raskemini läbiräägitavamaid teemasid, sest ÜRO-s on 193 riiki ja sugugi mitte kõik ei jaganud meie kõrgeid eesmärke,“ ütles Kiisler ning lisas, et kuigi Eesti pakutud lahenduses tuli teha mõningaid järeleandmisi, oli väga suur edusamm saada suured riigid seadma eesmärgiks vähendada ühekordseid plasttooteid aastaks 2030. Ühtlasi on see esimene üleilmne kokkulepe ühekordsete plasttoodete vähendamise osas.

Teine oluline prioriteet, mida assamblee president silmas peab, puudutab usaldusväärseid ja võrreldavaid keskkonnaandmeid. „Kui vaadata, mida kõike tehnoloogia meil täna teha võimaldab, siis tuleb see keskkonna heaks ka tööle panna. Et teha õigeid valikuid ja otsuseid, peavad olema usaldusväärsed faktid ja andmed, mida saab omavahel võrrelda.“

Kokku võeti Eesti juhitud assambleel vastu 26 otsust, mis on poole rohkem kui eelmisel assambleel. Lisaks ühekordsetele plasttoodetele võeti vastu otsused ka näiteks mereprügi, kemikaalide, merekeskkonna kaitse, toiduraiskamise jpm oluliste teemade kohta. Samuti läks sisse otsus, et liikmesriigid peavad liikuma ringmajanduse poole keskkonnasõbralikuma tootmise ja tarbimisega.

„Minu 465 presidendipäeva on olnud töised, sisukad ja silmi avavad. Täna saan kergendatult hingata teadmises, et meie delegatsiooni pühendunud töö on vilja kandnud ning kõik keskkonnaministrid on valmis võtma omaks uuendusi ja tegema konkreetseid otsuseid. Eesti ambitsioonikas ja tegevusele suunatud lähenemine kulmineerus senistest konkreetsema ja julgema kokkuleppega,“ ütles Kiisler oma presidentuuri kokku võttes.

Keskkonnaminister peab suureks võiduks ka seda, et Eesti esindatus ÜRO keskkonnaprogrammis jätkub ka peale assambleed. Nimelt jätkab keskkonnaministeeriumi nõunik ja ÜRO keskkonnaprogrammi alaline esindaja Ado Lõhmus tööd ka järgmise assamblee ettevalmistustes.  „See on suur au, sest Euroopa Liidu riikidest on büroos esindatud veel vaid Prantsusmaa. Ühtlasi annab see hea võimaluse meie prioriteetsetes teemades – ühekordsete plasttoodete vähendamises ja keskkonnaandmestiku arendamises - järjepidevust hoida,“ kommenteeris Kiisler.

Ka assamblee ise oli rekordihõnguline. Kokku osales Nairobis toimunud assambleel ligi 5000 delegaati 173st riigist, nende seas 88 keskkonnaministrit ja 5 riigipead.

Võrdluseks, esimesel, 2014. aastal toimunud keskkonnaassambleel osales veidi enam kui 1200 delegaati, 2017. aasta omal 4300.

ÜRO Keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste otsustamise foorum, mis koguneb igal paaritul aastal Keenias Nairobis. 2017. aasta detsembris valiti Eesti keskkonnaminister ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Eile andis Kiisler ameti üle Norra keskkonnaministrile Ola Elvestuenile.

Saksamaa FOTO: Pixabay

Reede, 15. märts on 2019. aasta 74. päev. Aasta lõpuni jääb 291 päeva.

15. märtsi tähtsamaid ajaloosündmusi:

44 eKr. - Cassiuse ja Brutuse juhitud vandenõulaseid tapsid Rooma keisri Julius Caesari.

1341 - Saja-aastase sõja raames kirjutasid Püha Rooma riigi keiser Louis IV ja Prantsusmaa kuningas Philip VI Vincennes'is alla liidulepingule.

1560 - Ebaõnnestus hugenottide vandenõu Prantsuse kuningas Francois II vabastamiseks hertsog Guise'i käest, mille tulemusena võttis Guise vangi ka vürst Conde'i.

1603 - Prantsuse meresõitja ja maadeavastaja Samuel de Champlain läks teele Uue Maailma poole.

1776 - USA Kongress otsustas, et Briti kuningavõimu Ameerikas tuleb vähendada.

1848 - Ungari haritlased korraldasid veretu revolutsiooni Austria-Ungari keisririigi vastu. Aasta hiljem kukutas revolutsioonilise valitsuse Vene armee.

1874 - Prantsusmaa muutis oma protektoraadiks Hiina võimu alt lahkunud Indo-Hiina Annami regiooni.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tähtsündmusi maailma ajaloost: Aasta lõpuni jääb 291 päeva.">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

London  FOTO on illustratiivne FOTO: Pixabay

Neljapäev, 14. märts on 2019. aasta 73. päev. Aasta lõpuni jääb 292 päeva.

14. märtsi tähtsamaid ajaloosündmusi:

1489 - Küprose kuninganna ja Lusignani dünastia viimane esindaja Catherine Cornaro müüs oma kuningriigi Veneziale.

1558 - Ferdinand I võttis endale Püha Rooma Riigi keisri tiitli, ilma et paavst oleks teda krooninud.

1590 - Prantsuse Ususõdades võitis Inglise kuningas Henry IV Ivry lahingus 13.000-mehelise armeega Mayenne'i hertsogi 25.000-mehelist väge.

1840 - Paavst Pius IX kuulutas välja Rooma konstitutsiooni.

1883 - Londonis suri Saksa filosoof Karl Marx.

1889 - Ferdinand von Zeppelliin patenteeris tsepeliini.

1900 - Ameerika Ühendriikides võeti kasutusele kullastandard.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tähtsündmusi maailma ajaloost: Aasta lõpuni jääb 292 päeva">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Kolmapäev, 13. märts on 2019. aasta 72. päev. Aasta lõpuni jääb 293 päeva.

13. märtsi tähtsamaid ajaloosündmusi:

1325 - Asutati asteekide impeeriumi pealinn Tenochtitlan.

1552 - Prantsuse kuninga Henry II väed tungisid Lorraine'i.

1552 - Türgi vallutas Ungari.

1567 - Hollandi regent Parma Margarethe laskis Saksa palgasõduritel hukata üle 2000 kalvinisti.

1569 - Prantsuse Kolmandas Ususõjas said hugenotid Conde'i printsi juhtimisel Jarnaci all katoliiklastelt lüüa.

1707 - Püha Rooma keisririik nõustus Milano konventsiooniga, mille kohaselt Prantsuse väed pidid Põhja-Itaaliast lahkuma.

1781 - Inglise astronoom söör William Herschel avastas planeedi Uraan.

1809 - Rootsi kuningas Gustav IV tõugati riigipöörde käigus troonilt, võimule tuli tema onu Karl XIII.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tähtsündmusi maailma ajaloost: Aasta lõpuni jääb 293 päeva">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

 FOTO: Aigar Nagel

Kuue suurema erakonna juhid on ühte meelt, et pärast valimisi tuleks vähendada ettevõtlust takistavat vohavat bürokraatiat, samas tööjõukitsikusele lihtsaid lahendusi ei pakutud, kirjutab Postimees.

Kaja Kallase sõnul on esmatähtis, et maksud oleksid selged ja õiglased, et tarkadesse inimestesse panustataks ning ekspordi arengut soodustataks. "Ettevõtete edukus sõltub ekspordist. Riik peaks avama ettevõtetele uksi. Vaatame, kuidas Taani ja Soome on välisministeeriumit reforminud – kogu nende jõud on suunatud ettevõtjate abistamisele. Muret tekitab klassiviha kasvamine, aga me ei saa aidata palgasaajat, kui me kiusame palgamaksjat. Riik võiks olla ettevõtjatel võimalikult vähe jalus," ütles Kallas Postimehe majanduskonverentsil "Risttee".

Oma suurima tugevusena teiste erakonnajuhtide ees näeb Kallas just 14 aasta pikkust kogemust erasektoris. "Kõike, mida ma olen teinud, olen ma teinud väga hästi. Ma olen olnud kahe advokaadibüroo partner ning olnud ka europarlamendis väga hinnatud," ütles ta.

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski sõnul on esimene ülesanne bürokraatia vähendamine. "Me võiksime seada selge eesmärgi vähendada bürokraatiat 25 protsendi võrra. Me kirjutame hotellidele ette, kui suur peab olema peegel ja padi, kas seda on vaja?" küsis ta.

Teiseks on Ossinovski sõnul oluline, et riik suunaks ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) teaduse rahastamiseks. Kolmas probleem on tööjõupuudus. "Peaksime pingutama, et kasutada ära kõik tööjõupuhvrid. Meil on näiteks 40 000 inimest kinni lähedaste hooldamisega. Peaksime tegema tööd, et noored jõuaksid tööturule. Ka tagasiränne ja sisseränne on olulised," ütles Ossinovski.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et majanduse arengu jaoks tuleb kõigepealt hoida praegust tugevat vundamenti. Järgmiseks küsimuseks on hariduspoliitika ja teaduse rahastamine.

"Probleem on bürokraatia kasv, mis vajab tugevat analüüsi. Tööjõu küsimuses ei tohiks pugeda nurga taha, mis on meie kvoot. Lisaks meie sadamad, lennujaam – meie ühendusi teiste riikidega tuleb parandada. Meil on täna viis-kuus majandusdiplomaati, seda tuleks kordades kasvatada," ütles Ratas.

EKRE esimees Mart Helme tõi välja kaks märksõna: deregulatsioon ja internatsionalism. "Eesti majandus on sattunud eurodirektiivide käsumajanduse olukorda. Mõõdetakse peegli suurust, kas see on tõesti vaba ettevõtlus? Ei ole. Ma ju näen riigikogus, et 80 protsenti seadustest, mida me menetleme, tuleneb eurodirektiividest. Eestis kirjutatakse muidugi isegi Euroopa Liidu soovitused ümber kohustusteks. Kaotame 20 direktiivi ära," soovitas ta.

Teiseks tuleks Helme sõnul võtta eeskujuks Singapur, kus riigi ja erasektori vahel toimub paindlik koostöö. "See ei tähenda, et Eesti peaks muutuma riigikapitalistlikuks üksuseks, aga poliitikud ei saa öelda, et see on teie asi ja kui te hakkama ei saa, siis see on teine probleem. Meie käsitlus majandusest ei ole see, et 2 + 2 = 4, võib ka olla kolm, kui tehakse lolle otsuseid, ja viis, kui tehakse häid otsuseid," rääkis Helme.

Reedel toimus Postimehe ja advokaadibüroo Tark koostöös majanduskonverents "Risttee", kus said sõna suuremate erakondade juhid ja ühtlasi ka peaministrikandidaadid, et arutleda järgneva nelja aasta suurimate majandusküsimuste üle.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD