EESTI UUDISED BNS

Kuue suurema erakonna juhid on ühte meelt, et pärast valimisi tuleks vähendada ettevõtlust takistavat vohavat bürokraatiat, samas tööjõukitsikusele lihtsaid lahendusi ei pakutud, kirjutab Postimees.

Kaja Kallase sõnul on esmatähtis, et maksud oleksid selged ja õiglased, et tarkadesse inimestesse panustataks ning ekspordi arengut soodustataks. "Ettevõtete edukus sõltub ekspordist. Riik peaks avama ettevõtetele uksi. Vaatame, kuidas Taani ja Soome on välisministeeriumit reforminud – kogu nende jõud on suunatud ettevõtjate abistamisele. Muret tekitab klassiviha kasvamine, aga me ei saa aidata palgasaajat, kui me kiusame palgamaksjat. Riik võiks olla ettevõtjatel võimalikult vähe jalus," ütles Kallas Postimehe majanduskonverentsil "Risttee".

Oma suurima tugevusena teiste erakonnajuhtide ees näeb Kallas just 14 aasta pikkust kogemust erasektoris. "Kõike, mida ma olen teinud, olen ma teinud väga hästi. Ma olen olnud kahe advokaadibüroo partner ning olnud ka europarlamendis väga hinnatud," ütles ta.

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski sõnul on esimene ülesanne bürokraatia vähendamine. "Me võiksime seada selge eesmärgi vähendada bürokraatiat 25 protsendi võrra. Me kirjutame hotellidele ette, kui suur peab olema peegel ja padi, kas seda on vaja?" küsis ta.

Teiseks on Ossinovski sõnul oluline, et riik suunaks ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) teaduse rahastamiseks. Kolmas probleem on tööjõupuudus. "Peaksime pingutama, et kasutada ära kõik tööjõupuhvrid. Meil on näiteks 40 000 inimest kinni lähedaste hooldamisega. Peaksime tegema tööd, et noored jõuaksid tööturule. Ka tagasiränne ja sisseränne on olulised," ütles Ossinovski.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et majanduse arengu jaoks tuleb kõigepealt hoida praegust tugevat vundamenti. Järgmiseks küsimuseks on hariduspoliitika ja teaduse rahastamine.

"Probleem on bürokraatia kasv, mis vajab tugevat analüüsi. Tööjõu küsimuses ei tohiks pugeda nurga taha, mis on meie kvoot. Lisaks meie sadamad, lennujaam – meie ühendusi teiste riikidega tuleb parandada. Meil on täna viis-kuus majandusdiplomaati, seda tuleks kordades kasvatada," ütles Ratas.

EKRE esimees Mart Helme tõi välja kaks märksõna: deregulatsioon ja internatsionalism. "Eesti majandus on sattunud eurodirektiivide käsumajanduse olukorda. Mõõdetakse peegli suurust, kas see on tõesti vaba ettevõtlus? Ei ole. Ma ju näen riigikogus, et 80 protsenti seadustest, mida me menetleme, tuleneb eurodirektiividest. Eestis kirjutatakse muidugi isegi Euroopa Liidu soovitused ümber kohustusteks. Kaotame 20 direktiivi ära," soovitas ta.

Teiseks tuleks Helme sõnul võtta eeskujuks Singapur, kus riigi ja erasektori vahel toimub paindlik koostöö. "See ei tähenda, et Eesti peaks muutuma riigikapitalistlikuks üksuseks, aga poliitikud ei saa öelda, et see on teie asi ja kui te hakkama ei saa, siis see on teine probleem. Meie käsitlus majandusest ei ole see, et 2 + 2 = 4, võib ka olla kolm, kui tehakse lolle otsuseid, ja viis, kui tehakse häid otsuseid," rääkis Helme.

Reedel toimus Postimehe ja advokaadibüroo Tark koostöös majanduskonverents "Risttee", kus said sõna suuremate erakondade juhid ja ühtlasi ka peaministrikandidaadid, et arutleda järgneva nelja aasta suurimate majandusküsimuste üle.