President Kersti Kaljulaid kohtub märtsis Google'i, Netflixi, Spotify, Amazoni, Nvidia, Taxify, Microsofti ja Starhipi tehisintellektiliidritega, et arutada Euroopa konkurentsivõime tõstmist tehisintellekti valdkonnas.

Kaljulaid kohtub ettevõtete esindajatega 7. märtsil toimuval rahvusvahelisel tehisintellektikonverentsil North Star AI, mille eesmärk on tehisintellekti rakendamise ja andmete kasutamise oskuste tõstmine organisatsioonides ja startup'ides.

"Oluline on rääkida algoritmide kõrval ka andmete kogumisest, kasutamisest ja andmeanalüütikast, sest see defineerib projekti edu," ütles Taxify andmeteadusjuht ja North Star AI kaasasutaja André Karpištšenko. "North Star AI loodi selleks, et arendajad ja tehnoloogiajuhid saaksid rakendatavaid teadmisi, kuidas keerulisemaid andmetega seotud probleeme lahendada, ideid valideerida ja uusi murrangulisi tehnoloogiaid kasutada."

Euroopa tehnoloogia tulevik ja konkurentsivõimet ei mõjuta ainuüksi ettevõtjate ja tehnoloogiajuhtide äriideed ja arendusvõimekus. Seadusandjatel ja riigil on siin võtmeroll.

"Eesti digitaalne taristu annab meile unikaalse võimaluse tehisintellekti kasutamiseks, aga ainult siis, kui suudame luua sobiva õigusliku raamistiku. Oleme õppinud, et riik ei saa oma peamistest kohustustest kõrvale hiilida hoolimata sellest, et uued tehnoloogiad võivad olla nende jaoks ebamugavad. See kehtib nii digimaailmas, tehisintellekti kui kõigi teiste tulevikutehnoloogiate puhul," selgitas Kaljulaid.

Konverentsile järgneb ümarlauadiskussioon, kus globaalsed tehisintellektieksperdid kohtuvad Eesti riigi esindajatega, riigi tehnoloogiajuhiga ja kohalike startup-juhtidega. Kohtumisel arutletakse laiemalt tehisintellekti tehnoloogiate rakendamise tõstmist Eestis ja Euroopas, ning rahvusvahelist koostöövõime suurendamist tehisintellekti valdkonnas, mis aitavad tagada Eesti positsiooni maailmas kui digiliider.

Konverentsi sihtrühmaks on tehisintellektieksperdid, startup'ide juhid, andmeteadlased ja programmeerijad. Konverentsi peateemaks on andmed kui konkurentsieelis ettevõttele. Muuhulgas arutatakse andmete kasutamist masinõppes ja sellega kaasnevad väljakutsed, nagu andmeturvalisus, andmevahetus, kvaliteet ja tööprotsessid. Rahvusvahelised eksperdid toovad parimaid praktikaid ja näiteid andmete kasutamisest Silicon Valleyst kuni Skandinaaviani, seda nii tervishoius, transpordis, muusikas, filmis, logistikas.

Konverentsile tulevad teiste seas Google DeepMindi masinõppeteadlane Samuel Ritter, Netflixi masinõppe infrastruktuuri arhitekt Ville Tuulos, Spotify tootearendusjuht Henrik Lindström, Amazon Web Services tehisintellekti juhtiv evangelist Julien Simon ja Microsofti vanemteadlane ning masinõppeuuringute juht Frank Seide.

Abipolitseinikud panustasid möödunud aastal üle Eesti turvalisuse tagamiseks pea 100 000 töötundi, seejuures kasvas oluliselt ennetustegevusele kulutatud töömaht.

Abipolitseinikud panustasid kokku 95 442 töötundi, mida võib võrrelda näiteks poolesaja riigikogulase aastase tööajaga, teatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja reedel BNS-ile.

Sellest suurema osa töötasid abipolitseinikud patrullides (67 025 tundi), aga lisaks andsid oma panuse ka administreerivates tegevustes (10 964 tundi), piirkondlikus politseitöös (8726 tundi), ennetuses (5231 tundi), piirivalvelistes tegevustes (1829 tundi) ning kriminaalpolitseilistes ülesannetes (1667 tundi).

PPA politseikapten Rainer Rahasepp kinnitas, et vabatahtlus on eluviis ja tänu abipolitseinikele on Eesti parem koht, kus elada. „Oleme oma vabatahtlike üle väga uhked – tuhat tublit naist ja meest toetavad politseid nii patrullis kui liiklusohutuse tagamisel, nii ennetusüritustel kui piiri valvamisel. Iga tund ja minut, mille abipolitseinik isiklikust ajast teiste inimeste nimel pühendab, on heategu, mis muudab Eesti turvalisemaks meie kõigi jaoks,“ sõnas Rahasepp pressiesindaja teatel.

Rahasepp ütles, et kuigi valdav enamus kaasamistundidest moodustub patrulltegevuses osalemisest, siis üha enam näeb abipolitseinikke kaasa löömas ka koolitajatena, piirkondlikus politseitöös, arhiivitöös, teeninduskeskustes, logistilistes valdkondades ja paljudes teistes tööliinides. „Kahtlemata on ennetus parem kui õnnetus ning seepärast on tõusvat joont näidanud ka abipolitseinike tegemiste mitmekülgsus,“ lausus ta.

Politseinik rääkis, et inimesed tahavad turvalisemat keskkonda ja abipolitseinikud saavad sellele reaalselt ise kaasa aidata. "Seejuures tasub märkimist, et abipolitseinikud on oma kodukohas hinnatud mõttekaaslased, kelle poole turvalisusküsimustega tihtilugu pöördutakse. Viimaste aastate vältel on abipolitseinikuks kandideerijate hulk olnud pidevalt tõusuteel. Igas linnas ja vallas tunneb keegi mõnd või mitut abipolitseinikku ning on nende eeskujul saanud inspiratsiooni oma kodukandis turvalisuse tagamiseks ise midagi ära teha,“ rääkis Rahasepp.

Mullu tegutses üle Eesti 1038 abipolitseinikku, neist 369 Põhja-Eestis, 366 Lõuna-Eestis, 160 Lääne-Eestis ja 143 Ida-Eestis. „Olulisem abipolitseinike arvust on aga tegelikult see, kuidas kvantiteedi kõrval tõsta veelgi enam kvaliteeti ning anda vabatahtlikele korrakaitsjatele igakülgseid võimalusi enda oskuste ning teadmiste realiseerimisel politseitöös. Politseitöös on tegemist kõigile ning pole olemas vale inimest politseitööks. On vaid valed ootused ja väljakutsed. Nii näiteks sobib mõnele patrullimine, mõnele hoopis aga maastikuotsingutel osalemine, loengute andmine või videovalve korraldamine,“ rääkis Rahasepp ning avaldas heameelt selle üle, et aasta aastalt ühineb vabatahtlikega järjest enam noori teotahtelisi kogukonna liikmeid.

"Suurt rõõmu pakub seegi, et näiteks möödunud aastal sai 59 abipolitseinikust politseiametnik, 2017. aastal oli see arv 44 ja 2016. aastal 22. Seega on abipolitseiniku staatus aina enam hüppelauaks politseiniku ametini ja selle üle võib uhkust tunda,“ ütles ta.

Rahasepa sõnul ootab politsei jätkuvalt ka uusi ja tegusaid abipolitseinikke, kes liitumiseks vajaliku teabe www.abipolitseinik.ee aadressilt leiavad.

Keskkonnaagentuuri teatel pole aialindude toitmine tingimata vajalik, kuid kui seda on juba alustatud, ei tohiks enne kevadet lõpetada.

Kui kord on juba lindude toitmisega alustatud, ei tohi seda kergel käel pooleli jätta, sest kohale meelitatud linnud võivad loodusest toidu hankimisel hätta jääda, kui nad ühel päeval keset külma talve enam tavapärasest kohast toitu eest ei leia, ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Olavi Vainu.

Kui tõesti peab juba alustatud toitmise mingil põhjusel katkestama, tuleb seda teha järk-järgult toidu kogust vähendades, et linnud harjuksid mujalt loodusest toitu hankima.

Aialindude põhitoit tuleb loodusest ja inimese antav on neile vaid lisatoiduks, mida ei pea tingimata andma, sõnas Vainu. Eestisse talveks kohale jäävad linnud on kohastunud loodusest ise toitu leidma. Need linnuliigid, kes ei ole meie talvega kohastunud, rändavad soojematele aladele.

Aialindude toitmine pole neile ohtlik, kui seda teha õigesti, lisasöötmine võib raskematel talvedel oluliselt tõsta siinsete lindude ellujäämist. Lindude toitmisega alustamiseks on õige aeg siis, kui kestev püsiv külm ja/või lumikate on saabunud ehk teisisõnu siis, kui korralik talv on kätte jõudnud. Kui toitmisega alustada liiga vara, võib see rändele veel asumata linde meelitada kohale jääma.

Hea ja õige toit on paljudele liikidele traditsiooniline tihasepekk või rasv, samuti sobivad igasugused seemned, näiteks päevalilleseemned.

Oluline on, et sööt oleks maitsestamata ja ei oleks riknenud. Mingil juhul ei tohi see olla soolane või vürtsikas. Mõned liigid, nagu näiteks rästad, söövad hea meelega ka puu- ja köögivilju. Samuti sobivad lemmikloomapoest hangitud spetsiaalsed linnutoidusegud.

Toitmise võib kevadel lõpetada siis, kui püsivad külmad on möödas, kindlasti hiljemalt aprilli esimesel poolel.

Senine pehme talv ja jäävaba meri on võimaldanud tuhandetel veelindudel meie vetel paigal püsida. Saabunud külma tõttu on veekogud kiiresti jäätuma hakanud ja laienev jääkate sunnib nüüd veelinde lõuna ja lääne poole soojematele vetele rändele asuma. See kõik on asjade loomulik käik ja rändamine on lindudel aastatuhandete jooksul välja kujunenud. Loodusest ja lindudest hooliv inimene ei tohi sellele vahele segada.

Oluline on veelinde mitte hakata saiaga söötma. See vähendab veelindudel rändeinstinkti ja samas jäävad külmade jätkudes veelinnud ikkagi hätta, kui kõik veekogud kinni külmuvad. Kui mõni väike veeala jääbki kusagil jäävabaks, ei suuda sinna toiduga meelitatud suur hulk luiki ennast ära toita, ammugi ei suuda seda teha ka inimene. Peale selle on toitmiseks kõige sagedamini kasutatav sai veelindudele täiesti sobimatu toit, mis rikub nende seedeorganid.