EESTI UUDISED BNS

Rongid ajavad Eestis keskmiselt alla kaks metslooma kuus

FOTO: Aigar Nagel

Kuigi rongijuht peab igati vältida loomadele otsasõitu, ajavad rongid Eestis keskmiselt alla kaks metslooma kuus.

Kahjuks on metsloomade rongi teele jäämine paratamatu, selliseid juhtumeid esineb paar korda kuus, ütles esmaspäeval BNS-ile Elroni pressiesindaja Mariis Adamberg.

"Nähes teel metslooma, teeb rongijuht kõik endast oleneva, et otsasõitu vältida – annab signaali ja rakendab kiirpidurdust. Kui otsasõitu siiski vältida ei õnnestu, peatab juht rongi, et see üle kontrollida, ja teavitab juhtunust klienditeenindajat ja reisijaid, taristuettevõtte dispetšerit ning Elroni liikluskorraldajat."

Iga nädal keskmiselt viis korda Tallinna ja ühe Kesk-Eesti linna vahel rongiga sõitva inimese sõnul on raudteeäärsetel põldudel massiliselt metskitsi ja viimase paari nädala jooksil on olnud juhtumeid, kus rong annab signaali ning kohe pärast seda on tajuda ja kuulda kolksatusi, nagu oleks keegi rongi alla jäänud.

Eesti teadlased avastasid viljatuks muutva geenivariandi

Pixabay

Esimest korda maailmas õnnestus Eesti teadlastel üleilmses geeniandmete baasis kirja saada esmaavastus – avastati geen, mis põhjustab meestel täielikku viljatust, kirjutab Postimees.

Maailmas on umbes iga 14. mees viljatu ehk teisisõnu – ta ei saa lapsi. Põhjuseid selleks võib olla terve rida ning enamasti on need pärilikud. Kuid nendest pärilikest põhjustest umbes 60 protsenti on seniajani teadmata ja kirjeldamata.

Lastefond jätkab diabeedihaigete laste insuliinipumpade toetamist

pixabay

Alates käesoleva aasta algusest hakkas haigekassa hüvitama diabeedihaigetele lastele 90 protsendi ulatuses kaasaegseid insuliinipumpasid, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida, samas jätkab Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumi Lastefond diabeedihaigete laste toetamist, kellele haigekassa soodustus ei laiene.

Teisipäev toob kuni 22 külmakraadi

Tamula järv 25.02.2018 FOTO: Aigar Nagel

Talv kogub hoogu ja toob teisipäevaks kohati kuni 22 kraadi külma, kuid nädala edenedes läheb ilm jälle soojemaks.

Ilmateenistuse teatel on teisipäeva öösel pilves selgimistega peamiselt sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on 12-18, selgimiste korral paiguti kuni 22 kraadi, saartel ja rannikul 5-10 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhtupoolikul lääne poolt pilvisus tiheneb ning hakkab lund sadama. Puhub lõunakaaretuul 2-7, pärastlõunal rannikul kuni 10, õhtul saartel puhanguti 14 m/s. Külma on 8-13, kohati 15, saarte rannikul kuni 4 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves ilm. Mitmel pool sajab lund ja saartel võib ka lörtsi tulla. Kohati tuiskab. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-10, rannikul puhanguti 14 m/s, hommikuks pöördub tuul saartel läände. Külma on Ida-Eestis 8-13 kraadi, Lääne-Eestis 0-4 kraadi. Kolmapäeva päeval on peamiselt pilves ilm. Mitmel pool sajab lund. Puhub läänekaaretuul 3-9, ennelõunal puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +1 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab lund. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Külma on 3-8, Kirde- ja Lõuna-Eestis paiguti kuni 10, rannikualadel jääb õhutemperatuur kohati nullkraadi juurde. Neljapäeva päeval on muutliku pilvisusega ilm ja paiguti sajab vähest lund. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-10, rannikul puhanguti 14 m/s, pärastlõunal tuul nõrgeneb. Külma on 2-7, Kirde-Eestis kohati 9 kraadi.

Ligi 200 mesilasperest leiti haudmehaigust

Foto on illustratiivne Võrumaa Teataja

Veterinaar- ja toiduameti poolt mullu läbiviidud Ameerika haudmemädaniku seire käigus osutus AHM-eoste suhtes positiivseks 180 proovi, kirjutab saarte Hääl.

Kuivõrd Ameerika haudmemädanik on väga nakkusohtlik ja mesilasperede jaoks äärmiselt fataalsete tagajärgedega haudmehaigus, peavad Eesti mesinduse koostöökogu ja Eesti mesinike liit olukorda väga alarmeerivaks ja murettekitavaks.

Mesinike hinnangul tooks taudipuhang kaasa probleeme kogu riigile, sest tolmeldusteenuse säilimine meemesilaste abil on olulisel kohal meie toidujulgeoleku tagamisel

GALERII Kaitseväe kalapüügi meistrivõistluste talvise etapi võitis õhuväe võistkond

Eile lõppes Võrumaal Vihtla järvel kaitseväe lahtiste kalapüügimeistrivõistluste esimene etapp, mille võitjaks tõusis individuaalarvestuses vanemveebel Tauno Tuul, võistkondadest oli parim õhuväe lennubaas. PILDIGALERII

​17.-18. jaanuaril Vihtla järvel toimunud talvisest kalapüügivõistlusest võttis osa 22 võistlejat kaitseväe toetuse väejuhatusest, 1. ja 2. jalaväebrigaadide erinevatest üksustest, õhuväest, küberväejuhatusest ja Kaitseliidust.

Individuaalarvestuses võttis napi võiduTauno Tuul lennubaasist, kes püüdis kahe päeva jooksul kokku 1342 grammi kala. Paremuselt teise tulemusega lõpetas toetuse väejuhatusest veebel Ruslan Pantepajev, kes püüdis1164 grammi kala ning kolmanda koha saivanemveebelJaanus Sommermann lennubaasist 894 grammi püütud kalaga. Kõigi võistlejate peale püüti kahe päeva jooksul kokku ligi 13 kilogrammi kala.

Võistkondlikus arvestuses võidutses sel korral õhuväe lennubaas, mille kaks võistkonda kindlustasid paremusjärjestuses kaksikvõidu. Kolmandale kohale tuli toetuse väejuhatuse võistkond.

Võistlussarja teine etapp toimub mais Valgamaal Väike-Emajõel ning kolmas etapp juulis Läänemaal Kasari jõel. Kolmanda etapi lõpus selgub kaitseväe meister ning Eesti suvistel Balti sõjaväespordimängudel Leedus esindavad võistlejad.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD