SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on eestlaste tarbijakindlus jätkuvalt väga madal, mis omakorda mõjub pärssivalt majanduskasvule. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi igakuise tarbijabaromeetri põhjal püsib siinne tarbijakindlustundeindeks jätkuvalt varaste 1990. aastate tasemel, kus see on virelenud juba viimased paar aastat.

"Mis siis eestlaste meele nii mõruks teeb? Kui vaadata objektiivseid näitajaid nagu tööhõive ja palgakasv, siis ei ole kurtmiseks justkui põhjust. Eesti tööhõive küündis eelmise aasta lõpus 70 protsendi lähedale kõigist 15-74-aastastest inimestest. See on väga kõrge tase võrreldes pea kõigi Euroopa Liidu riikide ja ka meie enda varasema ajalooga võrreldes," märkis Nestor.

Tema sõnul ei saa vähemalt statistilise keskmise järgi kurta ka palgakasvu üle. "Eelmisel aastal suurenes keskmine brutokuupalk ligi 8 protsenti, umbes samas suurusjärgus on tõus olnud ka käesoleva aasta esimestel kuudel. Aga hinnad kasvavad veel kiiremini? Ei saa ka seda öelda. Esimese kolme kuu vältel on Eesti inflatsioon olnud aastases võrdluses umbes 4-5 protsenti, mis jääb palgatõusule selgelt alla," ütles Nestor.

Tema sõnul on mõistagi rahakotti puudutavaid küsimusi, millele nii ühest positiivset hinnangut anda ei saa. "Vast suurima mõjuga on maksutõusud. Palju juttu on olnud automaksust, mis mõnel 50 euroga piirdub, kuid teisel üle 1000 euro küündib, kuid tegelikult on suurima ampsu rahakotist võtnud tulumaks. Rahandusministeeriumi prognoosi põhjal moodustab tulumaksutõusust laekuv tulu tänavu umbes 170 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti eelmise aasta jaekaubanduse müügitulust," ütles Nestor.

Tema sõnul on ehk kõige olulisem inimeste üldine tunnetus. Pikalt kestnud kiire inflatsiooni periood on jätnud inimestele mulje, et hinnad saavadki ainult vertikaalis ülespoole liikuda. "Poliitikud on, selle asemel, et rahvale helgeid tulevikuvisioone maalida, keskendunud maksude tõstmisele ja räägivad vajadusest laskemoona varuda. Sinna taustale veel Euroopa laiem geopoliitiline olukord, kus võrdse kohtlemise ja keskkonnateemade asemel on ühtäkki agendasse tõusnud vajadus valmistuda nii kaubandus- kui päris sõjaks. Ei tee vist tuju heaks?" küsis Nestor.

Kui vaadata tarbijauuringu tulemusi lähemalt, siis peegelduvad need Nestori sõnul suundumused sealt üsna hästi. "Nimelt, kui uurida, kuidas inimesed hindavad oma tänast majanduslikku seisu, siis pole tulemused nii halvad, kui on seda hinnang riigi üldisele majandusolukorrale. Tõsi, seda on ehk kummaline öelda olukorras, kus umbes pooled majapidamistest ütlevad, et nende pere majanduslik seis on viimase aasta jooksul muutunud halvemaks ja halveneb järgmise aasta jooksul veelgi," rääkis Nestor.

Tema sõnul on tegemist Eesti jaoks tüüpilise olukorraga, kus suur osa vastajatest näevadki oma eluolu väga mustades toonides. "Pere majandusseisu hindamisel ollakse oluliselt  pessimistlikumalt, kui on selle näitaja ajalooline keskmine, ent palju suuremad käärid varasemaga tekivad siis, kui vaadata hinnanguid riigi üldisele majandusolukorrale ja selle tulevikule," ütles Nestor. 

Eelmise aasta lõpus uskus 90 protsenti vastajatest, et Eesti majandusolukord on viimase aasta vältel halvenenud, ja enam kui 70 protsenti arvas, et see halveneb ka järgneva aasta jooksul. Sellest ajast saadik on hinnangud tulevikule küll pisut paranenud, kuid eestlaste usk majandusse on praegu siiski väga napp.

Kesiseks peetakse ka oma säästusid, ent pangakontodel toimuvat vaadates, ei vasta see päris tõele. Eraisikute pangakontodel seisab raha täna 13,2 miljardit eurot. Aastaga on see summa kasvanud ligi 11 protsenti, ületades kaugelt elanikkonna sissetulekute kasvu. Positiivselt poolelt on vähenenud inimeste arv, kes usuvad töötuse edasisse kasvu, samas kui mõnevõrra on suurenenud nende hulk, kes kavandavad lähema aasta jooksul suuremaid kulutusi ette võtta. Muret tekitav on aga taas kasvanud inflatsiooniootused, mis sageli kipuvad olema isetäituvad, arutles Nestor. 

"Et inimeste tegelik käitumine kipub tarbijauuringutest erinema, näitavad jaekaubanduse müüginumbrid. Pärast pikka langust on jaemüügi maht kasvanud juba kolm kuud järjest. Veebruari seisuga müüsid jaekaubandusettevõtted kaupasid 4 protsenti enam kui samal ajal eelmisel aastal," ütles Nestor.

Tema sõnul tundub, et lõpuks on kasvule pöördunud ka nende tegevusalade müük, mis pärast teise pensionisamba vabastamisele järgnenud ostubuumi vaikeluga pidid leppima. Nii tõusis jaanuaris näiteks tööstuskaupade müük 5 protsnti. Sarnaselt peegeldub eestlaste suurem ostujulgus kinnisvaraturul, kus korteritehingute maht on kasvus juba eelmise aasta keskpaigast saadik. "Ehk siis – tuju võib olla halb, aga inimeste ostukäitumise dikteerivad ikkagi objektiivsed asjaolud, ennekõike nende rahakoti sisu," märkis Nestor. 

Lisaks tavatarbijatele, uuritakse igakuiselt ka ettevõtjate arvamust majanduses toimuva kohta. Kui tarbijad näikse Nestori sõnul olevat kimpus kroonilise depressiooniga, siis ettevõtjad on muutunud varasemast oluliselt optimistlikumaks. Kõige parem on seis teenindussektoris, kes paremate majandustulemuste tõttu ongi viimastel aastatel end teistest ettevõtlussektoritest kindlamalt tundnud. Seal on kindlustundeindikaator jõudnud nulltasemele, mis lihtsustatult öeldes tähendab seda, et tulevikus osas optimistlikult ja pessimistlikult meelestatud ettevõtjaid on võrdselt. Eesti kohta hea tulemus!

"Teistes sektorites on majanduskindlus veel nõrgem, kuid ka seal on viimaste kuude vältel toimunud selge paranemine. Ehk kõige märkimisväärsem on muutus tööstussektoris, kes veel mõni aeg tagasi nägi tulevikku väga mustades toonides. Nüüd, kus tööstustoodang ja eksport on taas kasvule pöördunud ja ka uusi tellimusi lisandub varasemast enam, ollakse positiivsemalt meelestatud ka oma äri tuleviku suhtes. Sarnaselt on samaaegselt mahtude suurenemisega paranenud kindlustunne jaekaubanduses. Ootuspäraselt on kindlustunne madalaim ehitussektoris, mis majandustsükli muutumisele alati viitajaga reageerib. Teatavat temperatuuri soojenemist on siiski märgata ka seal," ütles Nestor. 

Tema sõnul olukord paraneb, ent üldine pessimism on majanduse jaoks muidugi halb. 2Kuigi objektiivsete tegurite roll on suurem, määrab inimeste tuju siiski ära selle, kas julgetakse teha suuremaid kulutusi ja investeeringuid. Eestis küsitakse alatihti, miks Leedul meist paremini on läinud. Sinna taustale tasuks vaadata, millised on nende ootused tuleviku osas," lisas Nestor.