ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu värske küberturvalisuse raport paigutab Eesti kõige edukamate riikide hulka.

Globaalse küberturvalisuse indeksi raport analüüsis Eesti edusamme digitaalsete turvameetmete rakendamisel viies peamises valdkonnas. Nendeks on õiguslikud, organisatsioonilised, tehnilised ja võimekuse arendamise meetmed, samuti koostööd käsitlevad meetmed.

Raporti kohaselt on Eesti esiteks kehtestanud tugevad seadused ja regulatsioonid, mis aitavad kaitsta küberruumi, loonud tõhusad organisatsioonilised struktuurid ja protsessid, mis toetavad küberturvalisuse haldamist ja koordineerimist.

Teiseks on Eesti investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse ja infrastruktuuri, mis aitab ennetada ja tuvastada küberohte. See hõlmab turvasüsteeme, võrguvalvet ja küberintsidentide haldamise tööriistu.  

Kolmandaks oleme panustanud pidevalt küberturvalisuse alase teadlikkuse tõstmisesse ja oskuste arendamisse. See hõlmab koolitusi, haridusprogramme ja teadlikkuse kampaaniaid, mis aitavad suurendada elanikkonna ja organisatsioonide valmisolekut küberohtudega toimetulekuks.  

Neljandaks oleme investeerinud tehnoloogiasse ja infrastruktuuri, mis aitab ennetada ja tuvastada küberohte. See hõlmab turvasüsteeme, võrguvalvet ja küberintsidentide haldamise tööriistu.  

Ja lisaks on Eesti pidevalt panustanud teadlikkuse tõstmisesse ja oskuste arendamisse. See hõlmab koolitusi, haridusprogramme ja teadlikkuse kampaaniaid, mis aitavad suurendada elanikkonna ja organisatsioonide valmisolekut küberohtudega toimetulekuks.  

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta hinnangul on kõrge koht ÜRO küberturvalisuse pingereas tunnustus Eesti küberkaitsjate ja küberturvalisusele vajalikku tähelepanu pööranud inimeste pingutustele.

Pakosta sõnul tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu sellele, et ettevõtted, asutused ja kõik inimesed oleksid küberohtudest teadlikud ning oskaksid ennast, oma vara ja andmeid ka tulevikus kaitsta.

Raport hindas riikide küberturvalisuse taset viiendat korda.  

Lisaks Eestile hinnati kõrgelt Soomet, Rootsit, Belgiat, Taanit, Luksemburgi, Prantsusmaad, Saksamaad, Kreekat, Islandi, Itaaliat, Hollandit, Norrat, Portugali, Hispaaniat, Küprost, Serbiat, Sloveeniat, Türgit ja Ühendkuningriike. 

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud värske küsitluse põhjal nõustub 80 protsenti vastajatest seisukohaga, et paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast, ning 70 protsenti tajub seda isiklikult.

Viimases Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses paluti vastajatel avaldada arvamust president Alar Karise iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva kõnes kõlanud arvamuse kohta. “Paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. See on ohtlik areng, mida ei saa panna lihtsalt eksimuse arvele. Inimesed tahavad mõista, miks neid maksudega koormatakse ja kuidas nende raha kasutatakse. Ei piisa kinnitamisest, et riigi kulud ja tulud pole tasakaalus. Valitsuse poliitika võib olla õige, kuid inimesed peavad seda tajuma õige ja õiglasena. Kui võim tundub ebaõiglane, käriseb usaldus selle võimu ja lõpuks ka oma riigi vastu," märkis riigipea. Küsimuses ei omistatud tsitaati presidendile ega mainitud tema nime, tsitaati tutvustati lausega: "Viimases aastapäevakõnes kõlas arvamus.”

Esiteks küsiti vastajatelt, kas nad nõustuvad antud seisukohaga? 12 protsenti vastajatest ütles „ei“ või „pigem ei“, 80 protsenti „pigem jah“ või „jah“ ning kaheksal protsendil puudus arvamus. 

Presidendi kõnes kõlanud seisukohaga nõustub 90 protsenti Isamaa, 85 protsenti EKRE,  84 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, 80 protsenti Keskerakonna, 77 protsenti Eesti 200 ja 62 protsenti Reformierakonna toetajatest. 

Teiseks küsiti vastajatelt, kas nad isiklikult tunnevad, et valitsus on muutunud vaenlaseks, kes kurnab rahvast? 22 protsenti vastajatest ütles „ei“ või „pigem ei“, 70 protsenti „pigem jah“ või „jah“ ning seitsmel protsendil puudus arvamus.  

Isiklikult tajub valitsust rahvast kurnava vaenlasena 90 protsenti EKRE, 88 protsenti Keskerakonna, 88 protsenti Isamaa, 67 protsenti Eesti 200, 54 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 22 protsenti Reformierakonna toetajatest. 

Kahe küsimuse vastuseid erakondliku eelistuse põhjal võrreldes selgub, et kuigi suurema osa Reformierakonna toetajate arvates võib valitsus tõesti olla muutunud osale rahvast vaenlaseks, kes neid kurnab, siis isiklikult nad seda ei taju. 

Norstati küsitlus viidi läbi 17. septembril veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1001 vastajat.