EESTI ELU

Siseveekogude jääle minek on laupäevast keelatud

Siseveekogude jääle minek on laupäevast keelatud

Alates laupäevast ei tohi Eesti siseveekogude jääle enam minna - keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamiseks ja inimelude säästmiseks.   FOTO: Aigar Nagel

“Inimesed kipuvad hindama jääolusid paremaks kui need tegelikult on. Soojad ilmad ja kevadpäike on jääkatte aga õhukeseks ja hapraks lihvinud ning jää peale minek pole enam ohutu isegi siis, kui pealtnäha tundub jää terve ja tugev. Praegustes oludes võib jää hetkega mureneda, piisab vaid mõnest sammust,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Keskkonnaagentuuri hinnangul kujunes 2024/2025 jäähooaeg erakordselt lühikeseks ja ebatavaliseks.   

Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem. Seepärast on oluline, et lapsevanemad selgitaksid pere pisematelegi jää ohtlikkust ning hoiaksid silma peal, et lapsed püsiks jääst eemal. 

Päästeamet palub lastevanematel ja ka õpetajatel koolides rääkida laste ja noortega jääoludest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Kui keegi märkab, et keegi on veekogul hätta sattunud, siis tuleb viivitamatult helistada 112 ja kutsuda abi.  

Tänavu on uppunud kaks inimest, mõlemad olid läbi jää vajunud kalamehed. Kolmel korral vajus läbi jää ka neli last, kes kõik õnneks pääsesid. Päästjatel on tulnud ohtlikult jäält ära juhatada 115 inimest.  

Naiste vastu suunatud vägivald sageneb tähtpäevadel

Naiste vastu suunatud vägivald sageneb tähtpäevadel

Lähisuhtevägivalla all võib kannatada igaüks, ent naiste vastu suunatud vägivalla juhtumid kipuvad sagenema ja eskaleeruma just pühade ajal või tähtpäevadel nagu näiteks naistepäev, mil emotsioonid ja suhted on eriti pingestatud, toovad esile naiste tugikeskused.

„Pidupäevade ja pühade ajal kipub sagenema situatsiooniline vägivald, mille tõttu kasvab ka politseisse pöördumiste arv. Nendel päevadel on inimesed teistmoodi meelestatud, suhtesituatsioone tunnetatakse võimendatult ning alkoholitarbimine sageneb. See võib viia vägivallani. Naiste tugikeskustesse jõuavad tähtpäevade mõjud enamasti järellainetusena, sest suhete tegeliku olemuse mõistmine ja analüüsimine võtab aega,“ selgitas Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse liige Ülle Kalvik.  

Tänavu võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri

Tänavu võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri

Kui statistikaameti neljapäeval avaldatud andmetel ulatus 2024. aastal keskmine brutokuupalk 1981 euroni, tõuestes aastaga 8,1 protsenti, siis alanud aastal võib keskmine palk ületada juba 2200 euro piiri, prognoosib Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. 

Ta tõi esile, et mullu neljandas kvartalis oli keskmine palk juba  2062 eurot. Mediaanpalk on keskmiselt umbes 300 eurot madalam kui keskmine palk. Mediaanpalgakasv on olnud samas suurusjärgus keskmise palga kasvuga. "Arvestades inflatsioonilist keskkonda ja mõõdukat töötust, ei ole selline palgakasv üllatav," ütles Eamets. 

Jätkuvalt on väga suur lõhe Harjumaa ja muu Eesti vahel. Kõige madalam oli keskmine palk Valgamaal, kus saadakse aastas keskmiselt 548 eurot vähem kui Harjumaal. Ka Ida-Virumaal, Võrumaal ja Saaremaal on keskmise palga vahe Harjumaaga üle 500 euro. 

Viimase kahe majanduslanguse aasta jooksul on keskmine palk kasvanud 20 protsenti, kusjuures riigisektoris kasvas palk 23 protsenti, kohalikes omavalitsustes 27,5 protsenti ning erasektoris 18,6 protsenti. 

Eametsa sõnul peaks 2025. aastal samad trendid jätkuma. "Hinnatõus tuleb sellel aastal kõrgem kui eelmisel, mida näitavad ka inflatsiooni andmed aasta alguses. Veebruaris oli hinnatõus aasta lõikes viis protsenti. Tööpuuduseks prognoosime Bigbankis sellel aastal 7,2 protsenti. Kõik see kokku võiks tähendada, et selle aasta neljandas kvartalis võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri," ütles Eamets. 

Tema sõnul on positiivne uudis, et inflatsioon jääb sellel aastal suure tõenäosusega väiksemaks kui palgakasv, mis tähendab, et inimeste sissetulekute ostujõud ei vähene. "Teisalt on see halb uudis ettevõtjatele, sest sisendid kallinevad ja ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel väheneb. Kokkuvõttes kantakse kasvavad tootmiskulud üle lõpphinda, mis omakorda tähendab hinnatõusu jätkumist," lisas Eamets. 



 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD

    Follow us!
    Copy Link