EESTI ELU
Inimesed andsid oktoobris ebaseaduslike relvade, laskemoona ja lõhkematerjali loovutamise kuul päästeametile ja politseile kokku ära 25 relva, üle 4000 padruni ning lisaks lõhkematerjali.
Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Anneli Annisti sõnul on üllatav, et kuigi kampaaniat korraldati juba üheksandat korda, siis jätkuvalt leidub inimeste kodudes ohtlikke esemeid.
„Oktoobrikuise kampaania käigus anti politseile üle 23 tulirelva, kaks gaasirelva, 4090 erineva kaliibriga padrunit, neli karpi süstikuid, kuus purki püssirohtu ning muud, nagu näiteks stardipüstol, relvaraud jms. Uskumatu oli see, et paljudel inimestel olid need esemed seisnud kodus juba aastakümneid,“ rääkis Annist.
Politseimajori sõnul on näha, et inimeste teadlikkus tulirelvade ja laskemoona käitlemise osas on märgatavalt tõusnud. „Eelnevate kampaaniate ajal tuli ette olukordi, kus inimesed tõid ise leitud ebaseaduslikud tulirelvad, laskemoona või suisa lõhkematerjali politseimajja, siis tänavu selliseid ohtlikke olukordi õnneks ei esinenud,“ ütles ta.
Päästeameti demineerimiskeskusele loovutati tänavuse kampaania käigus neli mürsku, detonaator, kuus lõhkepaketti, 260 pürotehnilist toodet ja üheksa imitatsioonivahendit.
„Kampaania eesmärk on pöörata kord aastas inimeste tähelepanu ebaseaduslike esemete loovutamisele, kuid tegelikult saab koju jäänud ohtlikke esemeid karistust kartmata loovutada aastaringselt. On oluline, et ohtlikud esemed kuskil kuuris ei vedeleks, vaid saaks ohutult hävitatud,“ ütles päästeameti demineerimiskeskuse juht Kalvar Tammine.
Kampaania periood oli 1.-31. oktoober ning partneriteks olid politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsepolitseiamet, prokuratuur ja häirekeskus.
Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse oli möödunud aastal kõigi aegade suurim – kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest jõudis tagasi kodumaisesse majandusse pea pool ehk ligi 400 miljonit eurot.
Kaitse-eelarve suurenes möödunud aastal veidi rohkem kui 1,1 miljardi euroni. Sellest moodustasid kaitseinvesteeringud ja majanduskulud 832 miljonit eurot, millest omakorda tuli Eesti majandusse tagasi 395 miljonit.
„Kolme viimase aasta statistika kinnitab seda, et umbes pool kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest jõuab tagasi Eesti majandusse. Meile on väga oluline, et lisaks kaitsetööstusele toetaksime ka Eesti majandust tervikuna,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur, lisades, et aastail 2021-2023 jõudis kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest Eesti majandusse tagasi 836 miljonit eurot.
„Riigikaitse koostööpartnereid leiab eri valdkondadest ja üle terve Eestimaa. Kui vaatame 2023. aasta statistikasse sisse, siis näeme, et kaupu ja teenuseid soetati koguni 2352 Eesti ettevõttelt. Ka meie suurimad koostööpartnereid leiab eri Eestimaa nurkadest - näiteks on Nordecon peatöövõtja ladude ehitamisel, Viljandi õmblusettevõte Galvi-Linda teeb kaitseväele vorme ja palju muud, meie toitlustuskomplekside suurpartnerid on tuntud ettevõtted Eesti Pagar Järvamaalt ja Nõo Lihatööstus Tartumaalt,“ ütles Pevkur.
Suurim Eesti majandust puudutav sõjalise riigikaitse valdkond oli eelmisel aastal taristu ehitus ja haldus kokku 144 miljoni euroga, kus pea kõik riigikaitselise taristu arendajatest, ehitusettevõtetest ja kinnisvarahaldajatest olid kohalikud pakkujad. Kaitseotstarbelist varustust hangiti Eesti ettevõtetelt 130 miljoni euro eest. Majanduskulud oli kokku 86,5 miljonit eurot, millest jõudis tagasi Eesti majandusse 86 protsenti.
„Sõjalise riigikaitse ja Eesti ettevõtluse läbipõimitust joonib alla tõik, et 96,8 protsenti toitlustusest ja toidukaupadest telliti kohalikelt ettevõtetelt. Siinsete toidutootjate kogu toodangust tarbitakse 30 protsenti kaitseväe toitlustuskompleksides. Piltlikult pea iga kolmas kodumaine kartul, kotlet või leivaviil jõuab riigikaitsjate söögilauale,“ ütles Pevkur.
Kaitseliit soetas kaupu, seadmeid ja teenuseid 20,8 miljoni euro väärtuses, millest kõik läks Eesti tarnijatele.
Eesti ettevõtted mängivad seekaudu otsest rolli Eesti kaitsevõime suurendamisel. Möödunud aastal valmisid näiteks Tapa linnaku arendused, mis parandasid oluliselt liitlaste vastuvõtuvõimekust. Lisaks eri asukohtades paiknevad laod, mis parandasid oluliselt kaitseväe ladustamisvõimalusi.
Valmis ka Rabassaare linnavõitluslinnak, mis annab võimaluse kaitseväel viia läbi väljaõpet nii öelda linnakeskkonnas ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse hoone Tallinnas. Kaitseliidu suurimad taristuinvesteeringud olid Eametsa kompleksi ning Kapasto ja Karujärve lasketiirude ehitused ning nõrkvoolusüsteemide arendamine.
„Panustamine Eesti majandusse on kaitsevaldkonnale oluline ja ka järgnevatel aastatel. Aastail 2025–2028 on kaitse-eelarve kogumaht 5,6 miljardit eurot ja sellest märkimisväärne osa jõuab ka meie ettevõteteni,“ sõnas Pevkur.
- Karis Võrus: Eestis ei tohi ükski piirkond olla kõrvaline
- Tootjad: uued nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hinda
- Uuest aastast jõustub sularahaga maksmisel ümardamisreegel
- MTÜ Slava Ukraini lõpetab rahapuuduse tõttu tegevuse
- Protestiaktsioon seiskab söögikohtades kümneks minutiks töö
- Karis: ärme lämmata põllumeest ülemäärase reguleerimisega
- Pevkur valitsuse 100-st päevast: riigikaitse on prioriteet
- Kohus ei rahuldanud lapsevanemate kaebust Mõniste kooli muudatustele
- 2027. aasta vanaduspensioniiga on 65 aastat ja üks kuu
- Naised ei kipu karjäärisuunana ettevõtlust valima
- Keskkonnaagentuur prognoosib heitlike ilmade peatset saabumist
- Eurojackpoti võit tõi Eestisse ligi 700 000 eurot
- Kolmandik eestimaalastest ei huvitu säästude investeerimisest
- Korteriühistutele avaneb rekordmahus renoveerimistoetust
- Eesti läheb pühapäeva öösel taas üle talveajale
- Nädalaga haigestus koroonasse 867 ja grippi neli inimest
- Kelmid tüssavad ohvreid jätkupettuste kaudu
- Rahandusminister Jürgen Ligi umbusaldamine kukkus läbi
- Ravimiregistri viga mõjutas suvel teatud ravimisoodustusi
- Ka kolmas kohtumine ei toonud alampalga osas kokkulepet
- Ministeerium: tuleva aasta riigieelarve on varasemast läbipaistvam
- Vaid viiendik eestimaalastest on sissetulekuga rahul
- Parempoolsed: Jürgen Ligi tunnistas julgeolekumaksu pettuseks
- Eelarve peidab koalitsiooni miljonitesse ulatuvaid katuserahasid
- USA üksus eelistab Reedo linnaku asemel elu konteinerites
- Juba ülejärgmisel aastal ähvardab hulk uusi makse
- Talvisel perioodil kasutatavad lamellrehvid peavad omama kolme mäetipu ja lumehelbe tähist
- Kolmandas kvartalis registreeriti üle 6000 uue .ee domeeni
- Oktoober on rahvusvaheline rinnavähi vastu võitlemise kuu
- 39 protsenti kulutab jõuludele sama palju kui mullu
- Riskirühmadele mõeldud gripivaktsiin on kohal
- Kultuuritöötajad kogunevad riigikogu ette piketile
- Ligi 880 noort siirdub ajateenistusse
- Võrumaa loometalgud võitis Tamula ranna ligipääsetavust parandav idee
- Riigikohus: tööriiete vahetamise aeg võib olla tööaeg
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/10/29/Lindora Laat 2024 (8).jpg?width=2023&height=1349)
%20(1).jpg#joomlaImage://local-images/2024/11/06/Voru linnavalitsus 2024 okt Foto Aigar Nagel (1) (1).jpg?width=2000&height=1124)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/10/30/Voru linnavalitsus 2024 okt Foto Aigar Nagel (1).jpg?width=2000&height=1124)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/11/07/Osula kool (3).jpg?width=2023&height=1349)
1.jpg#joomlaImage://local-images/2024/11/12/Uma mekk vorumaa (6)1.jpg?width=2023&height=1280)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/11/14/Kubja purskaev (2).jpg?width=2023&height=1517)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/11/12/Politsei 106 sunnipaev voru kagukeskuses (5).jpg?width=2023&height=1348)
.jpg#joomlaImage://local-images/2024/11/12/Uma mekk vorumaa (4).jpg?width=2023&height=1290)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu ">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi.