Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) teatas kolmapäeval "Aktuaalse kaamera" uudistesaates, et ta astub kaitseministeeriumi haldusalas ilmnenud segaduste tõttu tagasi.
Prokuratuur teatas teisipäeval, et alustas kriminaalmenetlust kaitseministeeriumi haldusala suhtes, et kontrollida riigikontrolli auditis kajastatud asjaolusid.
Audit käsitles riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust.
Skandaal puhkes, kui selgus, et Eesti tahtis Ukraina jaoks mürske osta ning tasus kokku 70 miljonit eurot ettemaksu ühele India ettevõttele, mis polnud enne mürsutehinguid teinud.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse tollane juht Magnus-Valdemar Saar kinnitas, et kõik suured otsused tehti kaitseministeeriumi heakskiidul ning esimese lepingu läbirääkimiste ajal oli lisaks Pevkurile sellega kursis toonane kantsler Kusti Salm ja seejärel ka uus kantsler Kaimo Kuusk.
Pevkur oli kaitseminister alates 2022. aastast.
Pevkur teatas kolmapäeva õhtul oma Facebooki postituses, et Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt ning see on ühine vastutus.
"Viimased enam kui neli aastat on mul olnud au vedada Eesti riigikaitse arendamist ja Ukraina toetamist. Usun, et oleme mõlemas olnud rahvusvaheliselt suunanäitajad - oleme otsustanud mitte oodanud. Selle aja jooksul on Eesti riigikaitse põhjalikult uuenenud. Kaitse-eelarve on kasvanud kahelt protsendilt üle viie protsendi SKP-st ning rahalises mahus ligi neli korda. Olen selle ühise pingutuse eest Eesti inimestele südamest tänulik," kirjutas ta.
"Oleme kasvatanud sõjaaja koosseisu 44 000 võitlejani ja Kaitseliidu 30 000 liikmeni. Oleme soetanud märkimisväärselt laskemoona ja uusi relvasüsteeme, arendanud õhukaitset, laevatõrjet ja kaudtuld ning toonud droonivõime süsteemselt riigikaitsesse. Koos liitlastega oleme loonud Eesti diviisi ja tugevdanud Eesti kaitset. Samal ajal on Eesti kaitsetööstuse käive jõudmas miljardi euroni. Eesti riigikaitse koos Eesti kaitsetööstusega on nelja aastaga jõudnud täiesti uuele tasemele. See on fakt," märkis Pevkur.
Tema sõnul ei kaitse riiki elarveread ega relvasüsteemid, vaid riiki kaitsevad inimesed ning inimesed, kelle jaoks Eesti julgeolek ei ole lihtsalt töö, vaid südameasi ning seepärast on ta pidanud oluliseks riigikaitsjaid väärtustada.
"Kaitseväelaste töötasu on kasvanud ja neid on märkimisväärselt lisandunud. Samal ajal oleme suutnud kaitse-eelarve kiire kasvu suunata kaitsevõimesse sisuliselt sama suure ministeeriumi meeskonnaga, kellega korraldati riigikaitset viis aastat tagasi. See on erakordne pingutus. Ja see ei ole juhtunud iseenesest. See on olnud juhitud ja teadlik valik. Valik selleks, et inimesed tunneksid end Eestis turvaliselt, ettevõtted saaksid investeerida ning majandus saaks kasvada," märkis Pevkur.
Juhtimine tähendab aga ka inimeste usaldamist. Teisiti ei ole võimalik suuri asju teha. Aga usaldusega kaasneb vastutus. Iga meeskonnaliige peab vastutama oma otsuste eest. Kuid loomulikult kannab kogu valdkonna eest lõppvastutust juht. Juhil peab olema suurust ja julgust võtta vastutus ka siis, kui vastutus ei ole isiklik, ent teenib suuremat eesmärki riigi kaitseks. Ehk kuigi minister sokke ja padruneid ei loe ning lepinguläbirääkimisi ei pea, tõstavad riigikontrolli märkused eelkõige kaitseväe ja RKIKi tegevuse kohta küsimuse poliitilisest vastutusest. Seetõttu pean õigeks võtta täna poliitiline vastutus kogu kaitsevaldkonna eest ja anda kaitseministri teatepulk edasi peaministrile sobival ajal," ütles Pevkur.
"Teen seda kindla teadmisega, et oleme riigikaitse tugevdamiseks teinud õiged otsused. Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem. Kaitsevaldkonnale soovin aga jõudu ja edu, sest Eesti inimestele tuleb anda kindlus Kaitseväe varadest ning varudest ja jätkata vankumatult Ukraina toetamist, sest nemad aitavad tagada meie ka julgeolekut. Tänan südamest kõiki inimesi, kes on nende aastate jooksul Eesti riigikaitse nimel pingutanud – kaitseväelasi, Kaitseliidu liikmeid, ametnikke, kaitsetööstust ja meie liitlasi. Eraldi tänan Kaja Kallast ja Kristen Michalit usalduse eest kutsuda mind oma valitsustesse kaitseministriks. Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt. See on meie ühine vastutus," selgitas Pevkur.
