16. märtsil viiendat sünnipäeva tähistanud häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 on viie aasta jooksul teenindanud juba ligi 1,2 miljonit kõnet.

Kui alguses loodi 1247 kriisiinfoliinina, et aidata inimesi COVID-19 pandeemia ajal, siis praeguseks on sellest saanud oluline ja laiapõhjaline kanal kodanikega suhtlemiseks.

„1247 on kasvanud kiiresti koos ühiskonna vajadustega. Kui koroonakriisis soovisid inimesed selgeid juhiseid piirangute ja vaktsineerimise kohta ning Ukraina sõja algusega kerkisid esile julgeoleku ja sõjapõgenikega seotud küsimused, siis täna küsitakse üha enam keskkonnaalaseid küsimusi, uuritakse dokumentide taotlemise ja küberpettuste ning soovitakse infot ka teedel toimuva kohta. 1247 peegeldab väga selgelt ühiskonna muresid ja ootusi – see on koht, kuhu inimesed pöörduvad, kui nad tahavad kindlust, et saada õiget ja kontrollitud riigiinfot,“ ütles häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Ka 2025. aastal on riigiinfo telefoni teenust laiendatud. Alates 1. märtsist annab 1247 infot maismaa piiriületuse kohta koostöös politsei- ja piirivalveametiga ning alates 23. märtsist jagab kriisivalmiduse infot koostöös päästeametiga. Tuleval sügisel saab numbrilt 1247 infot kohalike valimiste kohta, seda korraldatakse koostöös Riigi Valimisteenistusega. Nii liigub 1247 samm-sammult edasi ühtseks riiklikuks infoteenuseks, kust inimesed leiavad usaldusväärset infot paljudel olulistel teemadel. 

Möödunud aastal vastasid 1247 operaatorid kokku üle 163 000 kõnele. 63 protsenti kõnedest puudutas politsei- ja piirivalveameti teemasid, peamiselt dokumentide taotlemist, ajutist kaitset ja petuskeeme. Keskkonnaalaste küsimused moodustasid 15 protsenti kõnedest, transpordiameti teemad viis protsenti ning päästeameti alased teemad kaks protsenti. Väiksem osa olid ka kriisiinfo, valimiste ja avarii.ee rakendusega seotud küsimused. Ülejäänud 11 protsenti olid kõned, mis ei sobitunud eelmainitud teemade alla või kõne katkestati enne küsimuste esitamist. Keskmiselt tehti 1247 numbrile ligi 550 kõne ööpäevas.

2024. aasta kõnerohkeim päev oli 22. jaanuar, kui tormi tõttu helistati 1247 numbrile üle 1000 korra, küsiti peamiselt teede seisukorra kohta. „Sellistes olukordades on 1247 oluline, et inimesed saaksid kiiresti vajalikku infot ja hädaabinumber 112 jääks vabaks neile, kes vajavad kiiret politsei, kiirabi või pääste abi,“ ütles häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.  

2024. aastal suleti lõplikult kolm varasemat partnerasutuste infonumbrit – 1313, 1510 ja 1524 –, mille teemad on juba 2021 aastast koondatud 1247 alla. „Me soovime, et inimesed ei peaks teadma, millise ametkonna poole nad oma murega pöörduma peavad – piisab, kui nad teavad numbrit 1247. See on uks, mis viib riigi ametliku infoni, olgu teemaks dokumentide taotlemine, keskkonnamure või käitumisjuhised kriisi ajal,“ lisas Alvela. 

Riigiinfo telefonil 1247 on oluline roll ka kriisides, erinevate kriiside vaates viimase viie aasta jooksul on riigiinfo telefon kontrollitud infot andnud enam kui 20 erineva kriisi korral. Näiteks 2024. aastal jagas riigiinfo telefon helistajatele kontrollitud kriisiinfot Tallinna ringtee suure liiklusõnnetuse, Uikla põlengu ja Põhja-Tallinna tsisterniplahvatuse ajal.