EESTI ELU

Riigikogu lihtsustas puurkaevu rajamist

Riigikogu lihtsustas puurkaevu rajamist

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatused, mille kohaselt ei pea iga puurkaevu rajamiseks jaoks küsima keskkonnaametilt luba.

Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lühendada osa puurkaevude ehitusloa taotlemise aega. 

Seadusemuudatuste kohaselt hakkab keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Tavaolukorras, kui rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisab omavalitsuse loast.

Ministril on õigus kehtestada nõuded lisaks puurkaevu ja -augu ümberehitamisele ja lammutamisele ka puurkaevu ja -augu rajamisele ning kasutatavatele puurimismeetoditele.

Seadusemuudatused puudutavad ka reoveekogumisalasid, mida hakkab edaspidi kinnitama ministri asemel keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus läheb kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Kindlustuskelmuste seas oli mullu rekordarv lavastatud juhtumeid

Kindlustuskelmuste seas oli mullu rekordarv lavastatud juhtumeid

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil tõendasid kindlustusuurijad 561 möödunud aastal toime pandud kindlustuskelmust, millega üritati välja petta üle kahe miljoni euro.

Lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumeid oli mullu läbi aegade enim - 160 juhtumit kogusummaga 800 000 eurot.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul lavastasid kindlustuskelmid kõige rohkem liiklusõnnetusi. „Kaskokindlustuse hüvitise saamiseks lavastasid kelmid 90 õnnetust ja liikluskindlustuse juhtumeid paarkümmend korda. Kindlustusjuhtumite lavastamisele on andnud hoogu pikalt kestnud majanduslangus. Lisaks "elukutselistele" petturitele on sagenenud ka tavaliste klientide katsed vananenud või kulunud esemeid kindlustuskelmuse teel uue vastu vahetada,“ ütles Reimets.

President kinnitas valitsuse uue koosseisu

President kinnitas valitsuse uue koosseisu

President Alar Karis nimetas esmspäeva pärastlõunal peaminister Kristen Michali ettepanekul ametisse viis uut valitsusliiget. Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei

Pärast riigikogus ametivande andmist asub siseministrina tööle Eesti 200 liige Igor Taro, regionaal- ja põllumajandusministrina Hendrik Johannes Terras samuti Eesti 200-st, energeetika- ja keskkonnaministrina Andres Sutt Reformierakonnast, sotsiaalministrina Karmen Joller Reformierakonnast ning taristuministrina Kuldar Leis, kelle tõi valitsusse samuti Reformierakond. 

Enne ministrite ametisse nimetamist vestles president Karis kõigi viie ministrikandidaadiga, et kuulda lähemalt nende plaanidest. 

„Soovin valitsusele ja uutele ministritele edu võimuleppe lubaduste elluviimisel. Ootused on suured ja vastutus on teie kätes. Nagu ütlesin ka vabariigi aastapäeva kõnes – meil on vaja uusi käike. Seda ootavad nii inimesed kui ka ettevõtted,“ sõnas riigipea uutele ministritele ning avaldas lootust, et valitsuse tegevus ei piirdu ainult sõnadega, vaid toob kaasa konkreetseid tegevusi ja tulemusi.

Valitsuse eelmisest koosseisust jätkab peaministrina Kristen Michali Reformierakonnast, rahandusministrina Jürgen Ligi Reformierakonnast, kaitseministrina Hanno Pevkur Reformierakonnast, majandus- ja tööstusministrina Erkki Keldo Reformierakonnast, kultuuriministrina Heidy Purga Reformierakonnast, haridus- ja teadusministrina Kristina Kallas Eesti 200-st, välisministrina Margus Tsahkna Eesti 200-st ning justiits- ja digiministrina Liisa Pakosta Eesti 200-st.



 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD