Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6 protsenti, tööhõive määr 67,4 protsenti ja tööjõus osalemise määr 73,7 protsenti. 

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6 protsendi peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta.

Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9 protsenti ja naiste oma 8,2 protsenti. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7 protsenti. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta.

Kõige rohkem suurenes aasta aega või kauem töötu olnud inimeste arv, keda oli esimeses kvartalis 16 000 ehk 3200 võrra rohkem kui mullu samal ajal. „Vähem kui kuus kuud tööta olnud inimesi oli 38 100, mis on 1700 võrra rohkem kui aasta varem ja 4800 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis,“ lausus analüütik

Hõivatute arv oli tänavu esimeses kvartalis 681 600. Hõivatute arv vähenes aastaga kogu Eestis 11 700 inimese võrra — kõige enam Lõuna-Eestis Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas ja Lääne-Eestis Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas, aga ka Tallinnas. Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus kõigist 15–74-aastastest oli 67,4 protsenti ja see vähenes kogu Eestis võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga ühe protsendipunkti võrra. 

„Piirkonniti olid erinevused suured: tööhõive määr suurenes Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal ja Kesk-Eestis (ärva, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas, kõige enam aga – 3,3 protsendipunkti võrra –traditsiooniliselt teistest Eesti piirkondadest tunduvalt madalama hõivatute osakaaluga Ida-Virumaal. Langus toimus tänavu esimese kvartali andmetel Lääne-Eestis, kus tööhõive määr vähenes 3,4 protsendipunkti võrra. Väiksemaks jäi tööhõive määr ka Lõuna-Eestis ja Tallinnas.

Hõivatud naisi jäi vähemaks 6900 ja mehi 4800 inimese võrra. Majandussektoritest vähenes hõivatute arv tööstuses ja ehituses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, samas suurenes hõivatute arv teenuste sektoris, kus töötas kokku ligi kolmveerand, täpsemalt 73,8 protsenti kõigist hõivatutest.

Analüütik selgitas, et hõivatute arvu üldine vähenemine toimus peamiselt ettevõtjate arvelt: palgatöötajaid jäi võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga vähemaks 1000 võrra, samas kui üksikettevõtjate arv vähenes 2100 inimese ja palgatöötajatega ettevõtjate arv 7400 inimese võrra.

„Esimeses kvartalis suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4300 inimese võrra majanduslikult mitteaktiivsete arv, keda ei loeta tööjõu hulka kuuluvaks. Kõige enam mitteaktiivseid tuli juurde Tallinnas ja Lõuna-Eestis, samas vähenes nende arv Ida-Virumaal,“ selgitas Vassiljeva. Tööjõus osalemise määr oli kogu Eestis 73,7 protsenti, mis on võrreldes mulluse esimese kvartaliga 0,5 protsendipunkti vähem.

Kuna rahvaarv üldiselt võrreldes 2024. aastaga vähenes, siis vähenes ka tööealiste ehk 15–74-aastaste koguarv 1900 inimese võrra. „See ei toimunud aga ühtlaselt igal pool. Kõige suurem tööealiste arvu vähenemine võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga toimus Lõuna-Eestis, kus see oli -4400 inimest, ja Kirde-Eestis, kus see oli -1900 inimest,“ tõdes ta. 

Tööealiste arv suurenes Kesk-Eestis 2400 inimese võrra ja Tallinnas 2000 inimese võrra. Vanuserühmadest suurenes 15–24-aastaste arv 4300 inimese võrra ja 65–74-aastaste arv 1300 inimese võrra, samas 25–64-aastaste arv vähenes 7600 võrra.

Sõjaväepolitsei ajateenijad harjutasid esmaspäeva öösel õppuse Siil raames Võrumaal Võru vallas asuva Sulbi külas komandanditunni läbiviimist.

Ajateenijad seadsid laupäeval Sulbi külas tee äärde plastmassist tõkked. Kohalikud päästjad täitsid need veega ning kontroll-läbilaskepunktide taristu oligi valmis. Öö saabudes seadsid sõjaväepolitsei võitlejad end tõkete juurde valvesse ning algas komandanditund.

Reaalselt keegi inimeste liikumist ei piiranud. Samuti ei juhtunud midagi, kui kontrollpunkti jõudnud autojuht oma dokumente ei esitanud. Ajateenijatele oli harjutus väljaõppe käigus omandatud teadmiste praktikas läbi proovimiseks oluline ning sellisena Eestis ka esmakordne.

„Komandanditunni harjutuse üks osa on teavitus ja teine osa sellest on jõustamine, kus patrullid liiguvad mööda asula tänavaid ja kontrollivad, et tsiviilisikud oleks kodus,“ ütles sõjaväepolitsei operatiivteenistuse ülem major Allar Tulik.

„See väljaõpe on üks suur õppetund Ukraina sõjast,“ ütles Tulik ning märkis, et Ukraina linnades jõustatakse komandanditund praegu igal ööl. Tema sõnul saab komandanditunnil olla kaks eesmärki – tagada oma üksuste vaba liikumine ning kaitsta kohalike inimeste vara võimalike rüüstajate eest. „Kohalikud on olnud toetavad ja me tunneme tõesti, et me oleme siia teretulnud,“ lisas Tulik.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelise osalejaskonnaga õppusel osaleb enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

VIDEO LEIAB SIIT