EESTI ELU
Peaminister Kristen Michali ettepanekul vabastas president Alar Karis teisipäeva hommikul ametist neli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit. Fotod: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
Seoses Eesti Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni lagunemisega viis peaminister Kristen Michal teisipäeva hommikul presidendile ettepaneku vabastada ametist siseminister Lauri Läänemets, terviseminister Riina Sikkut, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning taristuminister Vladimir Svet.
Kuni uute ministrite ametisse määramiseni täidavad valitsuse 54. koosseisus ametist vabastatud ministrite ülesandeid nende asendajad vastavalt peaministri kehtestatud asendamise korrale.
Teisipäevast asub siseministri tööülesandeid asendajana täitma kaitseminister Hanno Pevkur; terviseministri ülesandeid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; regionaal- ja põllumajandusministri ülesandeid kliimaminister Yoko Alender ning taristuministri ülesandeid rahandusminister Jürgen Ligi.
Valitsuse 54. koosseis asus ametisse 23. juulil 2024, valitsuses on lisaks peaministrile 13 ministri ametikohta.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt nimetab ja vabastab ministrid ametist peaministri ettepanekul president.
Reformierakond ja Eesti 200 viskavad valitsusest välja Sotsiaaldemakoraatliku Erakonna ja pööravad tagasi mitmed praeguseks juba seadustatud maksud.
Reformierakonna juhi ja peaministri Kristen Michali sõnul on toimumas valitsusremont. "On selge, et valitsuses olid kaks parempoolset ja üks vasakpoolne erakond," ütles Michal ning lisas, et ajal, kui on vaja teha kiireid otsuseid, ei saa nende üle lõputult arutada. "Mõned otsused tuleb kiirelt ära teha ja Eestiga edasi minna," ütles Michal.
Tema sõnul suruti esmaspäeval sotsiaaldemokraatidega kätt ning edaspidi jätkavad valitsusliidus Reformierakond ja Eesti 200.
Selle muudatusega kaasneb ühtlasi mitmed praeguseks juba seadustatud maksude ärajätmine. Nii loobutakse ettevõtete kasumi maksustamisest. "Ettevõtlusel peab olema võimalus saada kasvada," rõhutas Michal.
Ka on eesmärk vähendada eraisikute tulumaksu koormust, mis tähendab, et eraisikute maksustamist ei hakka toimuma alates esimesest eurost, nagu praegu on seadustatud. "Naaseme lihtsa tulumaksusüsteemi juurde ehk eraisikute maksustamine jääb toimuma selliselt, nagu ka praegu," ütles Michal.
Põhiseaduse muutmise osas on Michali sõnul suund tagada olukord, kus eesseisvad valimised jäävad viimaseks, kus mittekodanikel on võimalus osaleda, ning edaspidi enam Venemaa ja Valgevene kodanikud valida ei saa. See tähendab, et edaspidi ei saa valida ka hallipassiomanikud.
Julgeoleku osas kinnitas Michal, et ka uue võimuliidu suund pole muutnud ehk see on prioriteet.
Michali sõnul koostavad Reformierakond ja Eesti 200 ka uue koalitsioonileppe, milega keskendutakse julgeoleku- ja majandusteemadele, ühtlasi saavad paika minisrikohad.
- Uus programmeerimiskool kood/Võru alustab õppetööd septembris
- 60 protsenti autojuhtidest kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni
- Tööinspektsioon: hilinenud palga eest võib töötaja viivist nõuda
- Siseveekogude jääle minek on laupäevast keelatud
- Naiste vastu suunatud vägivald sageneb tähtpäevadel
- Tänavu võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri
- Eestis elavad Venemaa pensionärid ei ole saanud pensioni
- Keskmine palk tõusis mullu 8,1 protsenti
- Veebruar kujunes keskmisest soojemaks
- Kulla hind on tõusnud uutesse rekordkõrgustesse
- Pea pooled usuvad oma rahalise olukorra halvenemist
- Kõige populaarsem tüdrukunimi on juba 12. korda Sofia
- Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta
- Inimeste toimetulekule annab suurima hoobi toidu hinnatõus
- President: Eesti arengutempo on peatunud
- Riigipea: Eesti majandus vajab uut käiku
- Võru aasta teo tiitli pälvis Tamula rannakohvik
- Ravikindlustus peaks pärast hooldatava surma kauem kehtima
- B-kategooria juhiloaga võib peagi ka mootorratast juhtida
- Ööl vastu neljapäeva tuleb kuni 21 kraadi külma
- Hädaabinumbri 112 rike kõrvaldati
- Eelmisel aastal halvenes Eestis liiklusolukord märgatavalt
- Keskmine vanaduspension tõuseb 817 euroni
- Riigikogu lükkas pangamaksu eelnõu tagasi
- Iga kümnes inimene on kodulaenu eest valmis maksma üle 1000 euro kuus
- Värska mineraalvee tootja pani napi elektri tõttu arengu seisma
- Palgaootused hüppasid 2300 euroni
- Sooline palgalõhe on Eestis 13,1 protsenti
- Jääle mineku piirangud leevenevad
- Riik maksab KOV-idele 1,35 miljonit eurot harjutusväljade häiringutasu
- Lidl avab veebruari lõpus Võru kaupluse
- Eesti suurima südame tegid tänavu Narva linna ühtehoidvad inimesed ning sündis uus rekord
- 40 protsenti elaks säästudest ära vähem kui kolm kuud
- Tuludeklaratsioonide esitamine on avatud
- Jaanuaris sündis 719 last
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/03/13/Hillar Kalda pink haigla (3).jpg?width=1980&height=1191)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/03/22/Kaido Kama_Ivari Padar ja Alar Karis Voro instituut (6).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/03/18/Somerpalu playback (2).jpg?width=2069&height=1552)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Vaid veerand alla 30-aastasest elab pangalaenuga ostetud kodus">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Laenu abil ostetud kodus elab vaid 26 protsenti 18–29-aastastest noortest, kusjuures üha suuremaks takistuseks isikliku kodu omamisel on omafinantseering, selgub SEB finantskindlustunde uuringust.
Noortest 38 protsenti elab vanemate või lähikondlaste juures, 21 protsenti elavad üürikorteris ja endale kuuluvas kodus, mille eest pole tarvis laenu maksta, vaid 13 protsenti. Seega elab üürikorteris viiendiku võrra vähem noori, kui pangalaenuga ostetud kodus.
„Tõsiasi, et üle veerandi noortest elab kodus, mille eest tuleb maksta laenu ja vaid veidi üle viiendiku üürikorteris, viitab sellele, et kodu üürimine ei ole noorte vaba valik ja tegelikult eelistavad ka noored endale kodu pigem osta,“ nentis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.