Regionaal- ja põllumajandusministeerium eraldas sel aastal 400 000 eurot tegevus- ja projektitoetusteks, et valdkonna esindusorganisatsioonid saaksid panustada kestliku kohaliku toidu tootmisse, kogukondade elujõulisusse ning Eesti huvide esindamisse Euroopas. FOTO: Aigar Nagel

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas, et koostöö esindusorganisatsioonidega on Eesti regionaalarengu ja toidujulgeoleku seisukohalt ülioluline.

„Nemad tagavad selle, et igas Eesti piirkonnas oleks hea elada ning Eesti toit oleks hinnatud. Toetuste abil saame olla kindlad, et Eesti huvid on rahvusvaheliselt esindatud ja et sektoril on olemas tugev järelkasv,“ sõnas Terras.

Tegevustoetuse saavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Linnade ja Valdade Liit. Toetus on suunatud Eesti põllu- ja maamajandussektori huvide esindamisele Euroopa organisatsioonis COPA-COGECA ning kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisele rahvusvahelises koostöös. Projektitoetused suunatakse algatustele, mis aitavad edendada kestlikku kohalikku toidutootmist ning mitmekesist ja kvaliteetset elukeskkonda üle Eesti. 

Toetust saavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud, Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Peakokkade Ühendus, Viljeluspäevad, Olustvere teenindus- ja maamajanduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus

Kogukondliku elu ja elukeskkonna edendamise projektide raames saavad toetust Eesti Külaliikumine Kodukant, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Maaturism, Eestimaa Spordiliit Jõud ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.

Lisaks toetatakse Maal elamise päeva korraldamist Eestimaa Talupidajate Keskliidu eestvedamisel ning Omavalitsuspäeva korraldamist Jõgeva vallavalitsuse poolt.

Vana-Võromaal reedel alguse saaval restoraninädalal UMA MEKK Kevadgurmee osaleb 12 piirkonna söögikohta, mis pakuvad erimenüüsid, kus vähemalt 50 protsenti igast käigust on valmistatud kohalikust Vana-Võromaa toorainest. Foto AI: Aigar Nagel

Kevadised menüüd ühendavad klassikalise tooraine ja uudse lähenemise. Näiteks muutub Ööbikuoru Villas lihtne kartul krõbedaks vahvliks, Ugandi Restos aga peeneks pave'iks.

11. maini vältava UMA MEKK Kevadgurmee korraldaja Kristin Krinali sõnul joonistub igal aastal välja enamasti üks tooraine, mis on paljudes kohtades esindatud. Tänavu on selleks sealiha, mis on pearoa täht viies UMA MEKK Kevadgurmee restoranis. Näiteks võib Suure Muna restorani menüüst leida sea sisefilee, millele annab maitsenüansse must trühvel, samas Tillu kohvikus ja Ilmaveeres on liha saatjaks tume õlle.

Taldrikutel tervitab külalisi ka kevadine värskus: eestlaste lemmik karulauk on leidnud koha Tillu kohviku, Uue-Saaluse Veinitalu ja Ilmaveere roogadesse. Metsarestoranis Ürg on neile omaselt mängitud võrsete ja taimedega.

Valik on tänavu mitmekesine ja sobib erinevatele maitse-eelistustele. Näiteks Pauline restoran üllatab vutiga – see delikatess pole varem Kevadgurmee menüüdesse jõudnud. Kalasõbrad peaksid sammud seadma Köök & Deli poole, kus pakutakse kohalikku Peipsi koha fenkolileemes. NAMM resto menüüst leiab aga angersäga ja forelli, millele lisab värskust kurgikaste.

Kuigi osa restorane on avatud vaid nädalavahetustel, pakuvad viis neist maitseelamusi kogu kümnepäevase perioodi jooksul: Suur Muna, Ilmaveere, Metsarestoran Ürg, NAMM resto ja Ugandi Resto. Avamisaegade ja menüüdega saab tutvuda UMA MEKKi veebilehel ja sotsiaalmeedias.

Tänavuse kampaania uuendus on eriprogrammidega õhtusöögid, mis lisavad toiduelamusele kultuuri- ja meelelahutuslikku väärtust. Näiteks pakutakse Setomaa turismitalus 3. mail kolmekäigulist õhtusööki, mida saadab tulerituaal ja väendamine. Lihuniku Äri kutsub külla Itaaliast pärit peakoka, kes seob Haanjas kasvatatud veiseliha ja itaalia köögi kuuekäigulises maitseelamuses. Tillu kohvik on loonud koostöös Käbliku Õlletehasega erimenüü, kus iga roog kõlab kokku käsitööõlledega. Kokku pakutakse eriõhtusööke neljas erinevas restoranis.

Sel aastal on fookuses ka mahetooraine – kolm restorani Metsarestoran ÜRG, Ugandi Resto ja Lihuniku Äri Haanjas on vastu võtnud mahetoidu väljakutse, kasutades igas roas vähemalt 20 protsenti kohalikku mahetoorainet.