EESTI ELU

Sireenipostide uuendatud seadmeid testitakse ilma helita

Sireenipostide uuendatud seadmeid testitakse ilma helita

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) testib teisipäeval kell 14 koos päästeametiga sireenipostide uuendatud seadmeid, et saada ülevaadet sireenisüsteemi toimimisest. FOTO: Aigar Nagel

Testi käigus kontrollitakse võrgustiku töökindlust ilma sireeniheli kasutamata. Tegemist on testiga ja reaalset ohtu ei ole. Kui kusagil on kuulda testi ajal ehk teisipäeval orienteeruvalt kell 14 ohusireeni heli, palutakse võtta ühendust riigiinfo telefonil 1247 ja anda teada, kus piirkonnas on sireeni kuulda.

Viimase kahe kuu jooksul on SMIT vahetanud kõikides sireenipostides välja potentsiaalselt vigased seadmed. Vigaste seadmete välja vahetamise vajadus selgus kevadise üleriigilise ohuteavituse testi järel. Samuti on viimaste kuudega täiustatud võrgustiku monitooringusüsteemi.  

SMIT-i baasteenuste valdkonnajuht Mait Vaiksaar ütles, et testis simuleeritakse päriselulist ulatuslikku käivitamist, kasutades helifaili, mis sisaldab vaid vaikust. “Kontrollkäivitamist on vaja, et tagada sireenivõrgu elementaarne korrasolek nii järgnevateks testimisteks kui ka kriisideks. Samuti selleks, et hinnata süsteemi tehnilist valmisolekut ja parendustegevuste mõju,” rääkis Vaiksaar.

Praeguse seisuga on Eesti 22 suuremas linnas ja maakonnakeskuses ning mitmes Tallinna lähipiirkonna asulas kokku 121 sireeniposti. Sireenivõrgustik on osa EE-ALARMi ohuteavituse terviksüsteemist, mille esimene etapp valmis kevadel ohuteavituse esimese terviktesti ajaks.

Eesti droonivõime saaks võimaliku sõja puhul hävitava hinnangu

Eesti droonivõime saaks võimaliku sõja puhul hävitava hinnangu

Eestis kulgeb droonisõjaks valmistumine aeglaselt ning eksperdid ütlevad, et tehakse liiga vähe ja ollakse loorberitele puhkamas jäänud, kirjutab Postimees. 

Kaitseväe juhataja endise asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palmi sõnul oleks meil Venemaaga samal tasemel püsimiseks vaja igal aastal kasutada 150 000 drooni – neid peaks olema rohkem kui sõdureid. Paraku jääb Eesti sellest valgusaastate kaugusele.

Kaitsevägi ei avalda, kui palju droone, elektroonilise segamise võimet ja piloote Eestil on. Öeldakse, et on droone ja plaanide seis on adekvaatne. Kõik, kellega Postimees sel teemal rääkis – olgu need eksperdid, endised kaitseväe teenistujad või õppusel Siil osalenud reservväelased –, nendivad, et Eesti kaitsejõududel pole droonidega kuigi hästi. Sama tunnistavad tegevväelased omavahelistes juttudes.

Avatud talude päeva külastatavus oli viimaste aastate madalaim

Avatud talude päeva külastatavus oli viimaste aastate madalaim

Maaelu teadmuskeskus (METK) ning regionaal- ja põllumajandusministeerium korraldasid üle-eestilisi avatud talude päevi tänavu juba üheteistkümnendat korda, kuid keeruliste ilmaolude tõttu oli seekord külalisi rekordiliselt vähe.

Tänavused üle-eestilised avatud talude päevad tõid vaatamata keerulisele ilmale kokku kümneid tuhandeid maaeluhuvilisi. Kuigi külastajate arv jäi viimaste aastate madalaimaks, hindasid korraldajad ja talupidajad ürituse kordaläinuks, teatas METK.

Esmakordselt avati talude väravad üle-eestiliselt 2015. aastal, kui osales 147 talu. Sel aastal võttis osa 327 talu ja ettevõtmist, mis on veidi vähem kui viimastel aastatel, mil osalejaid oli üle 350.


 


 

LOE VEEL

 Fotol Antsla volikogu liige Kurmet Müürsepp, Võru volikogu liige Tarmo Piirmann, Isamaa esi- mees Urmas Reinsalu, Rõuge volikogu liige Alar Johanson, Võru vallavolikogu liige Anti Nõlvik. FOTO: Aigar Nagel

Isamaa kutsub!

28-08-2025


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD