President Alar Karis ütles vabariigi aastapäeva kõnes, et Eesti majandus vajab uut käiku ning see peab muutma selle rohkem nutikamaks. 

Karise sõnul pole Eesti heaolu võtmeküsimus mitte ümberjagamine, vaid suurem tootlikkus. "Täna loome ühe töötaja kohta poole vähem väärtust kui Ameerika Ühendriikides. Vahemaa Skandinaaviaga on rohkem kui kolmandik. Teiste riikidega võrreldes on olukord iseäranis halb tööstuses, mis aga võiks olla hoopis meie majanduse lipulaev," ütles Karis. 

Tema sõnul olgu tootlikkuse kasv majanduspoliitika päris siht. "Eestisse välisinvesteeringuid otsides ei pea me esmalt küsima, kui palju töökohti need loovad, sest tööjõudu on meil ju niigi puudu. Peame valima ka investeeringuid selle järgi, kui palju need kasvatavad siinset tootlikkust ja pakuvad võimalusi teadmismahuka majanduse arenguks," ütles Karis. 

Riigipea sõnu peab tehnoloogiaga käsikäes ettevõtlusse liikuma teadus. "Eesti enda ülikoolide seinte vahelt meie avalikku ruumi. Tean neid väljakutseid ja vaadete erinevusi nii ülikooli kui biotehnoloogia iduettevõtte poolt vaadates, kuid need on ületatavad," ütles Karis. 

Suur osa uuendusi ei tule Karise sõnul otseselt teadusasutustes tehtust, vaid eestlastest endist, kui nuputatakse välja viisid, kuidas senist tööd tõhusamalt teha. "Inimlik leidlikkus, loovus ja katsetamisjulgus on olulised, et saaksime igapäevatööd tulemuslikumaks muuta," ütles Karis. "Tootlikkuse tõusuks vajame ettevõtetes ja ühiskonnas kultuuri, mis ei keskenduks liialt tänastele juurdunud harjumustele ega keelaks uue proovimist."

Karise sõnul ootab Eesti ettevõtja kõige enam ettenähtavust ja asjaajamise vähendamist, kuid praegu  on aga ettevõtja vaade üsna sudune ja muutlik ning teeperv liiklusmärke täis. "Oleme jõudnud riiki, kus kontori köögis tuleb seebi kõrvale kirjutada “seep” ja nõudepesuvahendi juurde “nõudepesuvahend”. Ja nende siltide olemasolu käib mitu ametnikku kontrollimas. Kui reegel on rumal, siis selle eest ei vastuta mitte oma töökohustust täitev ametnik vaid õiguse looja. Kuid sellega edasi antav sõnum on kõiki pooli ja riiki tervikuna solvav. Leian, et tuleb tõsiselt suhtuda õiguskantsler Ülle Madise pakutud uudissõnasse „halduskius“," ütles Karis. 

Tema sõnul bürokraatia kurnab ning "mitte-minu-tagahoovi” hoiak peatab majandusarengu. "Majandus ei saa toimuda ainult Tallinna büroohoonetes ja Virumaa tuhamägede vahel. Ta peab mahtuma mujalegi. Jah, see tähendab, et ka kellegi kodu lähedusse," ütles Karis. "Mida väiksem on koht, seda suuremad on otsused. Sündida saavad need vaid koostöö vaimus. Vastastikuseid soove austades, sest nii toimetades on võimalik olulistest arendustest võita meil kõigil."

Esimene rida vasakult linnapea Kalvi Kõva, Mari Järg, Inge Varik, Malle Simm, Piret Põldsaar, Katrin Soon, Aliis Aalmann, linnavolikogu esimees Anti Haugas. Teine rida vasakult: Janno Koreinik, Ihor Halat, Bernard Wallner, Andreas Org, Rommy Otti, Sander Saar, Raul Vene, Tamar Oja, Ainar Needo. 

Fotod: Aigar Nagel

Võru aasta teoks valiti rannakohviku Playa Võru rajamine ja avamine Tamula rannas.

Reedel toimus Võru Kandles vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt, kus linnajuhid andsid üle tunnustused linna silmapaistvatele inimestele, asutustele ja organisatsioonidele. Linnapea vapimärgi pälvis pikaajalise ja mitmekülgse panuse eest Võru linna ja Võru valla koostöösse kauaaegne Võru vallavanem, praegune vallavolikogu esimees Georg Ruuda. PILDIGALERII

Rahvaküsitluse tulemusena pälvis tiitli "Võro liina tego 2024" rannakohviku Playa Võru rajamine ja avamine Tamula rannas. Kokku tunnustati Võru linnapea tunnustuskirjaga panuse eest Võru linna arengusse 14 eri valdkonna silmapaistvat tegu või esindajat.

Läinud aasta tegijad on Freinholdi Maja OÜ juhid, arendajad Ainar Needo ja Sander Tiisler. Aasta 2024 ettevõtteks kuulutati Võrus tegutsev rahvusvaheline, Šveitsi emaettevõtte koosseisu kuuluv puidutööstusettevõte Werroform OÜ ning aasta ettevõtjaks AS Wermo visionäärist tegevjuht Raul Vene.

Läinud aasta uus tulija on menuka aluspesubrändi August Sabbe turule toonud Sabbe Fashion OÜ, lastesõbralik ettevõte Valio Eesti – Võru linna väärtuslik partner lastesõbraliku linna kujundamisel –, ning aasta toetaja Andsumäe suusahüppetorni rekonstrueerimisele õla alla pannud AS Graanul Invest.

Aasta tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja on pühendunud ja hinnatud apteeker Malle Simm, aasta kultuuri- ja haridusasutus kogukonnalasteaed Terve Pere Aed ning aasta kultuuritegelane luuletaja, õpetaja ja kunstnik Aliis Aalmann.

Aasta mittetulundus- ühing on kolme- ja enamalapselisi peresid koondav MTÜ Võrumaa Lasterikkad ning rohemootor möödunud aastal keskkonnasõbralikud bussid liinidele toonud Kagu-Eesti Ühistranspordikeskus.

Aasta sporditegelase tiitli pälvis Võru spordikooli maadlustreener Ihor Halat. Aasta noor on pühendunud geeniteadlane ja teadusedendaja Inge Varik, kelle kirg teaduse vastu tärkas keskkooliõpingute ajal Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis.

Autasustamisele järgnes Eesti Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud kontsertetendus "Linnalood", mida etendatakse 24. veebruaril ka linnarahvale.