Politseinikud ja päästjad ootavad riigilt töötasu tõstmist, kuna 2023. aasta palgatõusu on hilisem inflatsioon sisuliselt ära nullinud.

Teisipäeval toimus siseministeeriumis esimene töökohtumine siseminister Igor Taro, Riigi- ja omavalitsusasutuste teenistujate ametiühingu (ROTAL) ja siseturvalisuse valdkonna ametiühingute esindajate vahel. Kohtumisel osalesid ROTALi  ja selle liikmeskonda kuuluvate politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ning häirekeskuse ametiühingute esindajad ja usaldusisikud. Peamiseks teemaks oli ametiühingute nägemus siseturvalisuse asutuste töötasudest aastal 2026 ja edaspidi.

Kohtumise alguses andis ROTALi esindaja Kalle Liivamägi ülevaate senisest sotsiaalsest dialoogist siseturvalisuse ametiühingute ja Siseministeeriumi vahel. „Oleme aastate jooksul loonud toimiva koostööformaadi ja loodame, et see jätkub ka uue ministriga,“ märkis Liivamägi.

Siseminister Igor Taro kinnitas, et ka tema soovib koostöist suhtlust jätkata. „Hea tahe koostööks on olemas. Ametiühingute seisukohti kuulatakse ja võetakse poliitilistes valikutes maksimaalselt arvesse,“ sõnas Taro.

Kohtumise keskseks teemaks kujunes 2026. aasta palgasihtide tutvustamine. Ametiühingute esindajate sõnul on inflatsioon sisuliselt ära nullinud 2023. aastal tehtud palgatõusu mõju. „Töötajate ostujõud on langenud ja see mõjutab nii personali püsimist kui värbamist,“ rõhutasid kõikide ametiühingute esindajad. 

Päästeameti ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop tõi välja, et turvatunne on ühiskonna alus, milleta ei toimi ei majandus ega püsi kaitsetahe. „Turvatunnet vajab nii investeeringuid plaaniv ettevõtja kui iga inimene oma eluplaanide seadmisel. Praeguses julgeolekuolukorras peab iga siseturvalisust tagav ametikoht olema täidetud parimate töötajatega ja see algab väärilisest töötasust,“ rõhutas Koop. 

Seda seisukohta jagas politseiteenistujate ametiühingu juht Enel Kuiv, kes lisas, et palkade tõstmine siseturvalisuse valdkonnas on muutunud juba vältimatult vajalikuks. „Kehtivad väga kõrged nõudmised, aga tänased palgad ei ole sellega proportsioonis ega tööturul konkurentsivõimelised, mistõttu on ette näha, et lähiaastatel süveneb Politsei- ja Piirivalveametis personaliprobleem veelgi. Kui töötasu ei paku inimestele sotsiaalset kindlustunnet, saab nende teenistuses hoidmine aina suuremaks väljakutseks,“ selgitas Kuiv. 

Ametiühingud esitasid konkreetsed palgasihid: päästeameti ja häirekeskuse päästja ja päästekorraldaja miinimumpalgas soovitakse 2026. aastaks jõuda vähemalt Eesti keskmise palgani, politsei- ja piirivalveametis on patrullpolitseiniku miinimumpalga eesmärgiks 1,2-kordne Eesti keskmine palk.

Päästja miinimumpalk ilma öötöö- ja pühadetasuta on praegu 1460 eurot, päästekorraldajal 1665 eurot ja patrullpolitseinikul 1850 eurot.

Siseminister Taro kinnitas, et kuigi rahastuse küsimus on keeruline, pole palkade teema tähelepanuta jäänud. „Probleem palkadega on teadvustatud. Koalitsioon ei ole veel eelarvete ja rahade jaotuse juurde jõudnud, kuid mured on teada ja ettepanekud esitatud,“ kinnitas ta.

Kohtumise lõpus lepiti kokku dialoogi jätkamises ja võimalike järgmiste sammude planeerimises.

ROTAL ühendab kõik riigi- ja omavalitsusasutuste ametnikud ja töötajad ühtsesse liitu selleks, et tegutseda koos töö- ja palgatingimuste ning sotsiaalse olukorra parandamise nimel. ROTAL on sotsiaalpartneriks Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele, ametkondadele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omavalitsusliitude ühendusele ja teistele organisatsioonidele. Siseministeeriumi seob ROTALiga pikaajaline koostööleping.