SEB korraldatud uuringust selgus, et Eesti naiste soov teha karjäärisuunana algust oma ettevõttega, on tagasihoidlik.

Kolmandik naistest toovad seejuures põhjusena välja riigi halva majandusliku olukorra ning ligi 45 protsenti leiavad, et äri finantseerimisel on meestel rohkem võimalusi. 

Üle 50 protsendi eestimaalastest ei soovi lähitulevikus ettevõtjaks hakata – nii selgus sel varasügisel SEB poolt läbi viidud uuringust. Kuigi ka teistes Balti riikides on trend ettevõtlusega alustamisel sarnane, on Eestis ettevõtlusega alustamisest hoidumise osakaal suurim. Seejuures on veelgi murettekitavam asjaolu, et üle 55 protsendi nendest eestimaalastest, kes ettevõtlusega lähiajal alustada ei soovi, on naised. 

“30 protsenti naistest tõi välja, et peamiseks põhjuseks, miks ettevõtlusega alustada ei soovita, on rahaliste vahendite puudumine ja riigi üldise majandusliku olukorra halvenemine. Samas leidub aga mitmeid edukaid näiteid, kus piiratud ressurssidega alustatud ettevõtted on kasvanud innovatsiooni ja leidlikkuse toel suureks, inspireerides sellega ka teisi ettevõtluse teele astuma,“ avas uuringu tulemusi SEB jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Ainar Leppänen.  

Uuringus osalenud hindasid võrdselt oluliseks alustavale ettevõtjale pakutavat tuge. Ligi 40 protsenti märkisid, et peavad äritegevuse käivitamisel esmatähtsaks toetuste olemasolu ning soodsaid finantseerimistingimusi. Sarnast trendi saab täheldada ka nii Lätis kui Leedus.

Siiski ilmnes, et naiste hinnangul valitseb äritegevuse finantseerimiseks võimaluste leidmisel kohatine ebavõrdsus. “Kui koguni üle 50 protsendi meestest leiab, et neil on ettevõtte finantseerimisel naistega absoluutselt samad väljavaated, siis naistest arvab samamoodi vaid ligi 20 protsenti ning pea 45 protsenti hindasid võimalused kas osaliselt või täielikult ebavõrdseks. Seejuures võetakse nende arvates ettevõtluskeskkonnas mehi oluliselt tõsisemalt ning naisettevõtjaid mõjutavad nende hinnangul negatiivsed soostereotüübid,” jagas Leppänen.

SEB Eesti alustavate ettevõtjate uuring viidi koostöös Norstatiga läbi 2024. aasta septembris. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18-74-aastat.