Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel hüppas 2300 eurole, kerkides aastaga tervelt 15 protsenti ehk kaks korda kiiremini kui netotöötasu, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligemale 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Kui poolteist aastat ehk 2022. aasta sügisest 2024. aasta kevadeni püsisid töötajate netopalga ootused töökoha vahetamisel 2000 euro juures, siis möödunud aasta lõpus kerkis soovitud netotöötasu peaaegu kaks korda kiiremini kui reaalselt teenitav palk – küsitluses osalenute netotöötasu kasvas aastaga kaheksa protsenti, palgaootus töökoha vahetamisel aga 15 protsenti.

Töötajad soovivad nüüd töökoha vahetamisel teenida 2300 eurot kätte, mis tõstab palgasurveindeksi tagasi 30 protsendile. Reaalselt teenitava palgaga võrreldes tähendab see, et töötajad soovivad teisele töökohale asudes saada palgana 680 eurot rohkem kätte.

Tegeliku ja soovitud palga erinevus oli viimati niivõrd suur 2022. aasta sügisel, mil käärid teenitava palga ja ootuste vahel olid sarnased ehk 678 eurot, kuid palgasurve ulatus siis isegi 34 protsendini.

„Hüppeline tõus töökoha vahetamisega kaasnevas netopalga ootuses on seotud eelkõige juhtide ja spetsialistide enesekindluse ja palgaootuste kasvuga tööturul,“ selgitas CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et klienditeenindajate, oskustööliste, autojuhtide ja lihtööliste palgaootused ei ole aastaga muutunud.

Ametirühmade lõikes on nii palgaootuses kui ka -surves suured erinevused. „Kui projektijuhtide ja tippspetsialistide seas on palgasurve kerkinud vastavalt kolm protsendipunkti ja neli protsendipunkti, siis esmatasandi juhtide seas on palgasurve vähenenud kaheksa protsendipunkti, autojuhtide seas kuus 6 protsendipunkti, klienditeenindajate hulga sviis protsendipunkti, kontoriametnike seas viis protsendipunkti ja lihttööliste seas samuti viis protsendipunkti,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Erialase valdkonna lõikes soovivad pangandustöötajad töökoha vahetamisel teenida 808-eurost, tervishoiutöötajad 800-eurost ning riigiasutuste töötajad 803-eurost palgalisa. Neile järgnevad haridustöötajad, kus palgaootus on reaalselt teenitavast palgast 700 eurot suurem.

Pangandustöötajate netopalga ootuse mediaan on 3000 eurot, tervishoius ja avalikus sektoris 2500 eurot. Kõrgeim netopalga ootus on IT-erialadel, kus palgaootuse mediaan ulatub 3150 euroni, kuid tulenevalt kõrgest tegelikult teenitavast palgast, mis on 2551 eurot, on palgasurve keskmisest märgatavalt madalam, jäädes 19 protsendi juurde. 

Kõige väiksem erinevus ootuste ja reaalselt teenitava palga vahel on tööstuses, kus see ulatub 446 euroni, mis tähendab palgasurvet 22 protsenti. Tööstus- ja tootmiseriala töötajad soovivad teenida 2000 eurot kätte.