Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel hüppas 2300 eurole, kerkides aastaga tervelt 15 protsenti ehk kaks korda kiiremini kui netotöötasu, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligemale 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Kui poolteist aastat ehk 2022. aasta sügisest 2024. aasta kevadeni püsisid töötajate netopalga ootused töökoha vahetamisel 2000 euro juures, siis möödunud aasta lõpus kerkis soovitud netotöötasu peaaegu kaks korda kiiremini kui reaalselt teenitav palk – küsitluses osalenute netotöötasu kasvas aastaga kaheksa protsenti, palgaootus töökoha vahetamisel aga 15 protsenti.

Töötajad soovivad nüüd töökoha vahetamisel teenida 2300 eurot kätte, mis tõstab palgasurveindeksi tagasi 30 protsendile. Reaalselt teenitava palgaga võrreldes tähendab see, et töötajad soovivad teisele töökohale asudes saada palgana 680 eurot rohkem kätte.

Tegeliku ja soovitud palga erinevus oli viimati niivõrd suur 2022. aasta sügisel, mil käärid teenitava palga ja ootuste vahel olid sarnased ehk 678 eurot, kuid palgasurve ulatus siis isegi 34 protsendini.

„Hüppeline tõus töökoha vahetamisega kaasnevas netopalga ootuses on seotud eelkõige juhtide ja spetsialistide enesekindluse ja palgaootuste kasvuga tööturul,“ selgitas CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et klienditeenindajate, oskustööliste, autojuhtide ja lihtööliste palgaootused ei ole aastaga muutunud.

Ametirühmade lõikes on nii palgaootuses kui ka -surves suured erinevused. „Kui projektijuhtide ja tippspetsialistide seas on palgasurve kerkinud vastavalt kolm protsendipunkti ja neli protsendipunkti, siis esmatasandi juhtide seas on palgasurve vähenenud kaheksa protsendipunkti, autojuhtide seas kuus 6 protsendipunkti, klienditeenindajate hulga sviis protsendipunkti, kontoriametnike seas viis protsendipunkti ja lihttööliste seas samuti viis protsendipunkti,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Erialase valdkonna lõikes soovivad pangandustöötajad töökoha vahetamisel teenida 808-eurost, tervishoiutöötajad 800-eurost ning riigiasutuste töötajad 803-eurost palgalisa. Neile järgnevad haridustöötajad, kus palgaootus on reaalselt teenitavast palgast 700 eurot suurem.

Pangandustöötajate netopalga ootuse mediaan on 3000 eurot, tervishoius ja avalikus sektoris 2500 eurot. Kõrgeim netopalga ootus on IT-erialadel, kus palgaootuse mediaan ulatub 3150 euroni, kuid tulenevalt kõrgest tegelikult teenitavast palgast, mis on 2551 eurot, on palgasurve keskmisest märgatavalt madalam, jäädes 19 protsendi juurde. 

Kõige väiksem erinevus ootuste ja reaalselt teenitava palga vahel on tööstuses, kus see ulatub 446 euroni, mis tähendab palgasurvet 22 protsenti. Tööstus- ja tootmiseriala töötajad soovivad teenida 2000 eurot kätte.

Sooline palgalõhe on Eestis 13,1 protsenti, mis tähendab, et naistel tuleb tänavu meestega võrdse palga teenimiseks töötada 33 tööpäeva rohkem. 

Viimase kümne aasta jooksul on sooline palgalõhe vähenenud 47 protsenti, ent Eestis on siiski Euroopa suurim palgalõhe. Palgalõhet põhjustavad eelkõige soostereotüübid, mis mõjutavad naiste ja meeste haridus- ja ametivalikuid, karjääriteid, hooletöö jagamist ning tööandjate palga- ja personalipoliitikat.

Majandusminister Erkki Keldo sõnul on oluline, et kõik inimesed sõltumata nende soost, saaksid samaväärse töö eest võrdset palka. Kuigi tema sõnul on märgata edasiminekut soolise palgalõhe vähenemisel, pidurdavad seda erinevad juurdunud arusaamad nagu näiteks eeldus, et mehed sobivad juhtivatele kohtadele paremini ning peamiselt meestega täidetud ametikohad on kõrgemalt tasustatud. 

„Suure osa palgalõhest tekitab asjaolu, et naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele. Näiteks hariduse ja hooletöö valdkondades, kus palgad on madalamad, töötab rohkem naisi,“ tõi minister näite. “Samuti on naisi vähem juhtide hulgas, kuigi uuringud on näidanud, et ettevõtted, mis kaasavad naisi juhtimisse, on üldiselt edukamad, sest langetatavad otsused on mitmekesisemad ja töötajate juhtimispotentsiaal paremini rakendatud. Riigid, kus kasutatakse tööjõudu maksimaalselt ära on üldiselt edukamad,” lisas Keldo.   

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2019. aasta raporti järelduste kohaselt on võrdseid võimalusi jälgivatel ja soodustavatel ettevõtetel 60 protsenti suurem tõenäosus parandada oma majandustulemusi võrreldes nendega, kes seda ei tee. 

Sellest, et mehi on juhtivatel kohtadel rohkem kui naisi, on tingitud ca veerand palgalõhest. Naiste osakaal juhtivtöötajate seas on Eestis 34,5 protsenti. EIGE 2024. aasta soolise võrdsuse indeks näitab, et Eesti on majandusliku võimu soolise võrdsuse näitaja poolest Euroopa Liidus viimasel kohal ning jääb Balti riikide hulgas silma selle poolest, et viimase 14 aasta jooksul pole olukord mitte paranenud, vaid halvenenud.

Värske Eurobaromeetri uuringu kohaselt nõustub 38 protsenti Eesti elanikest, sealhulgas 51 protsenti meestest ja 27 protsenti naistest väitega, et mehed on naistest paremad juhid. 60 protsenti Eesti elanikest leiab samas, et sooliselt tasakaalus juhtkonnad on edukamad.

Ministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman nentis, et suuresti soolistest stereotüüpidest tingitud palgalõhe vähendab naiste majanduslikku iseseisvust ja otsustusvabadust kogu elukaare jooksul. “Vähemteenivatel naistel on keerulisem lahkuda vägivaldsetest suhetest, väiksemad on palgast sõltuvad toetused ja hüvitised, sealhulgas ka vanemahüvitis. Lisaks saab soolisest palgalõhest lõpuks pensionilõhe, kuna pensioni suurus on osaliselt seotud varasema töötasu suurusega,” selgitas Kliiman.

Eestis jõustub 2026. aasta juunis Euroopa Liidu direktiiv palkade läbipaistvuse suurendamiseks. Direktiivi ülevõtmise eelnõu valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu ette. Kliimani sõnul on näiteks üks palkade läbipaistvust suurendav muudatus see, et tööle kandideerija peab saama palgavahemiku teada hiljemalt tööintervjuu ajaks või on töötasu suurus lisatud juba töökuulutusse.

„Palkade läbipaistvuse suurendamise üks oluline eesmärk on parandada töötaja positsiooni palgaläbirääkimistel, kus töötaja ja tööandja pole võrdses positsioonis,“ nentis Kliiman. Uuringute järgi on 95 protsenti Eesti palgasaajatest seisukohal, et töökuulutustes peaks palk või palgavahemik olema avalikustatud.

Palgalõhe vähendamisele saavad oluliselt kaasa aidata tööandjad, toetades töö- ja pereelu ühitamist ning luues läbipaistva palgasüsteemi ja edutamise tingimused. Oma organisatsiooni soolise palgalõhe tegeliku olukorra mõistmiseks ja jälgimiseks saavad tööandjad kasutada registriandmetel põhinevat digitööriista Palgapeegel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Ahti Kuninga sõnul on Palgapeegel väga kasulik ja ka huvitav tööriist, mis annab hea ülevaate organisatsioonis toimuvast. “Selle abil saab juhtkond jälgida, kas ja milline sooline palgalõhe nende organisatsioonis on ning siis juba ühiselt mõelda, kas on vaja astuda mingeid samme palgapoliitika läbipaistvamaks ja võrdsemaks muutmise poole. Sageli võib tunduda, et minu organisatsioonis küll palgalõhet ei ole, kuid siis üllatusena näitab statistika midagi muud,” rääkis Kuningas.