EESTI ELU

Alampalga läbirääkimistel veel kokkulepet ei sündinud

Alampalga läbirääkimistel veel kokkulepet ei sündinud

Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit ei jõudnud kolmapäeval järgmise aasta alampalga suuruses veel kokkuleppele ning jätkavad läbirääkimisi 21. oktoobril.

Sotsiaalpartnerid tõdesid, et majandusprognoos järgmiseks aastaks on kesine ja majanduse kasvuväljavaated õrnad. Mõlemad osapooled väljendasid läbirääkimistel muret alampalka teenivate inimeste toimetuleku ja jätkuva majanduskriisi pärast ning otsisid ühiseid pidepunkte järgmise aasta alampalga kokku leppimiseks.

Läbirääkimised jätkuvad 21. oktoobril. 

Töötasu alammäära suuruse lepivad tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit kokku iga aasta sügisel. Selleks võetakse aluseks värskeim majandusprognoos ehk arvestatakse ettevõtluse hetkeseisu ja väljavaateid ning tööturu arengut. Kokku lepitud alampalga kinnitab valitsus.

Sel aastal on alampalk täistööaja puhul 820 eurot. 

Reoveeuuring 13 Eesti linnas: suvel suurenes kanepi tarvitamine

Reoveeuuring 13 Eesti linnas: suvel suurenes kanepi tarvitamine

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringu järgi tarbisid inimesed augusti keskel kanepit enamikus linnades märksa rohkem kui varem käesoleval aastal, kusjuures kõrgeimad näitajad olid Narvas ja Valgas.

Viimatised reoveeproovid võeti kolmeteistkümnes Eesti linnas 14.–15. augustil 24 tunni jooksul. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib Eesti kohtuekspertiisi instituut, kes suudab indikaatoruuringute käigus anda täpse ülevaate uimastite levimise hetkeolukorrast.

Ülekaalukalt levinuim narkootiline aine Eestis on jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli enamikus linnades kõrgem kui varasemates proovides käesoleval aastal. Kõige rohkem leidus seda Narva ja Valga reovees, järgnesid Maardu, Sillamäe ja Tallinn. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke vähem Paide, Võru ja Viljandi reovees.

Amfetamiini leidus jätkuvalt kõikide linnade reovees. Teistest enam leiti ainet Maardus ja Võrus, neist veidi väiksemad näidud olid Narvas, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ja Sillamäel. Kõige vähem amfetamiini jääke leidus Viljandi ja Haapsalu reovees.

Levikult kolmandal kohal püsib juba mõnda aega kokaiin. Sedagi leidus kõikide vaadeldud linnade reovees, kuid keskmine dooside arv reovees oli märgatavalt väiksem kui näiteks amfetamiini puhul. Enim kokaiini annuseid 1000 elaniku kohta tuli välja Rakvere ja Maardu reoveest. Keskmisest märksa madalamad olid näitajad Haapsalus, Sillamäel, Valgas ja Võrus.

Metadooni jääkide näit ei ole varasemate uuringute tulemustega võrreldes oluliselt kõikunud ja seda leiti kõikidest linnadest. Kõige kõrgemad näidud olid linnades, kus seda kasutatakse opioidisõltuvuse asendusravis. Kõige enam leidus metadooni jääke Narva ja Sillamäe reovees. 

Metamfetamiini jääke tuvastati linnade reovees vähe, ent teistest selgelt enam Valga, Võru ja Tartu reovees. Metamfetamiini ei leitud seekord Narva, Rakvere, Sillamäe ega Viljandi reoveest.

MDMA-d ehk ecstasyt leidus linnade reovees väga väikeses koguses, kuid samas kõikjal. Kõige enam leiti selle jääke Rakvere reoveest. 

Uutest ainetest tuvastati 2024. aasta III kvartalis alfa-PVP-d Tallinna, Pärnu ja Rakvere reoveest. Uusi psühhoaktiivseid aineid 3- või 4-MMC-d leidus vaid Rakveres ning mitragüniini vaid Võrus. Muid uuringusse hõlmatud aineid (alfa-PHP-d, buprenorfiin, fentanüül, nitaseenid) ühegi linna reoveest ei leitud.

Justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven juhib tähelepanu, et uuringu tulemusi võivad mõjutada erinevad rahvaüritused, eeskätt Eesti väiksemates linnades. ,,Seega ei ole võimalik teha põhjalikke järeldusi näiteks selle kohta, kui palju on narkootikumide püsitarvitajaid. Need avalduvad üksnes pika aja jooksul erinevate uuringute tulemuste võrdlemisel,’’ rõhutas ta.  

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikute kaudu. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.

Ministeerium tellib reoveeuuringuid alates 2022. aastast neli korda aastas ja need annavad teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides. Uuringud viiakse läbi koostöös Eesti kohtuekspertiisi instituudi ja Eesti keskkonnauuringute keskusega.

Hange nurjus: keegi ei taha uurida, kas RMK rikkus seadust

Hange nurjus: keegi ei taha uurida, kas RMK rikkus seadust

Mitte keegi ei osalenud riigihankel, mille riigimetsa majandamise keskus (RMK) korraldas septembris tellimaks analüüsi selle kohta, kas RMK rikkus seadust, kui müüs puitu alla turuhinna, kirjutab Postimees. 

Analüüsi hinnanguline maksumus oli RMK hanketeate kohaselt 30 000 eurot, pakkumised pidi esitama 19. septembriks. Praegu seisab hanketeate taga märkus: «lõpetatud lepinguta».


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD