Vallavolikogu mõistis liikme sotsiaalmeediapostitused hukka

Võru vallavolikogu avalik hukkamõist volikogu liikme Tiiu Ritari sotsiaalmeediapostitustele tõi esile erimeelsused selle üle, kus lõpeb volikogu liikme sõnavabadus ja algab vastutus avalikkuse ees.

Ritari hinnangul ei saa volikogu dikteerida, mida liige oma isiklikul kontol kirjutab. Volikogu peab aga tema postitusi eksitavaks ja kogukonda lõhestavaks.

Avalik hukkamõist

14. oktoobril arutas Võru vallavolikogu päevakorrapunkti, mis puudutas avaldust vallakodanikele ja avalikkusele seoses Ritari korduvaks ebaväärikaks nimetatud käitumisega sotsiaalmeedias. Volikogu avaldusele kirjutas alla 18 volikogu liiget, kaks liiget oma allkirja ei andnud. Volikogu teatel peab avalik arutelu kohaliku omavalitsuse tegevuse üle olema faktipõhine, lugupidav ja demokraatlikku usaldust toetav. Avalduses süüdistatakse Ritarit teadlike valeväidete, moonutatud info ja põhjendamatute rünnakute levitamises, mis kahjustavat nii inimeste mainet kui ka volikogu usaldusväärsust. Volikogu kutsus Ritarit üles lõpetama valeväidete levitamise, võtma oma tegude eest vastutuse ning esitama avaliku vabanduse. Ritari tõlgendus juhtunust on teistsugune. Tema hinnangul mõisteti tema postitused hukka, ilma et oleks istungil konkreetseid valefakte esile toodud. Ta peab volikogu sekkumist oma sõnavabaduse piiramise katseks.

Vaidlus vastutuse üle

Ritari rõhutab, et põhiseadusega kaitstud mõtte- ja sõnavabadus kehtib ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Tema sõnul ei ole volikogu ülesanne kujundada liikmete maailmavaadet ega otsustada, millised arvamused on sobivad ja millised mitte. Ritari sõnul on ta olnud valmis avaldama oma Facebooki postituste juures vallapoolseid kommentaare, kui neis esitatud teavet peetakse ebaõigeks. Tema väitel on talle saadetud avaldamiseks vaid üks korrektne vallapoolne kommentaar, mille ta ka postitusele lisas. Samuti leiab ta, et isikul, kelle au või head nime postitus kahjustab, on võimalik nõuda väidete ümberlükkamist või pöörduda kohtusse.

Volikogu seisukohta tutvustanud volikogu liikme Aune Rehema sõnul ei ole küsimus aga üksnes erinevates arvamustes. Tema väitel on Ritari postituste lahmiva, vaenuliku ja lõhestava väljendusviisi üle arutletud volikogu istungitel korduvalt ning talle on tehtud etteheiteid meelevaldsete oletuste esitamise kohta faktidena. Rehema sõnul ei ole Ritari nende arutelude käigus enda eksimusi tunnistanud ega vabandust palunud. Tema hinnangul on volikogul kollektiivne vastutus reageerida, kui mõne liikme suhtlusviis kahjustab avalikku arutelu. Rehema selgitas ka, et oktoobriistungil ei analüüsitud üksikuid postitusi, sest tema hinnangul oli seda aasta jooksul juba korduvalt tehtud.

Koolijuhtumi järelkaja

Üks vaidluse keskseid teemasid on 2026. aasta mais Vastseliina gümnaasiumis aset leidnud õpilastevaheline vägivallajuhtum. Ritari avaldas sotsiaalmeedias kannatanu emalt saadud teavet, mille kohaselt peksid mitu õpilast kuuenda klassi poissi. Juhtumiga tegeles politsei ning vald korraldas teenistusliku järelevalve, mille tulemusel tehti direktorile hoiatus. Direktor ei nõustunud hoiatusega ja lahkus ametist. Septembri volikoguistungil kritiseeris Rehema Ritari postitust ning leidis, et valeväidete eest peaks viimane vastutama. Ritari vastas, et ta ei esinenud uurijana, vaid vahendas kannatanu ja tema ema ütlusi.

Muud etteheited

Volikogu ja Ritari erimeelsused puudutavad ka teisi teemasid. Üheks näiteks on üheksalapselise pere veega varustamine talvel. Ritari kirjeldas pere raskusi ja väitis, et vanemad pidid vett naabertalust tooma. Valla andmetel oli pere soovinud 400 euro suurust toetust vana kaevu puhastamiseks, kuid nõutud dokumente ei esitatud. Ritari sõnul ei välista valla selgitus pere kirjeldatud raskusi ning ta on valmis avaldama vallapoolseid kommentaare. Ta toob esile ka enda kogemuse, mil tema väitel kadus vallas varem esitatud avaldus.

Vaidlusi on tekitanud samuti Väimela tervisekeskuse parkla laiendamise käigus puude langetamine, koalitsiooni koostöölepingu kättesaadavus ja Ritari terav sõnakasutus seoses Väimela veekaevanduse detailplaneeringuga. Ritari hinnangul on tema kriitika olnud seotud avalike otsuste ja kohalike elanike huvidega. Volikogu esimees Georg Ruuda on protokolli järgi aga juhtinud tähelepanu sellele, et isegi kriitikat esitades tuleks kolleegidega suhelda lugupidavalt.

Kaks põhimõtet

14. oktoobri istungil peetud arutelu ajaks lahkus Ritari istungiruumist, sest pidas kavandatud hukkamõistu sõnavabaduse rikkumiseks. Tema sõnul ei osalenud ta seetõttu arutelus, mille tulemus oli tema hinnangul ette määratud. Võru vallavolikogu avalduse järgi ei ole aga valitud esindaja staatus isikliku laimukampaania platvorm, vaid kohustus teenida kogukonda vastutustundlikult. Vaidlus tõstatab küsimuse, kuidas ühendada demokraatlikus esinduskogus õigus väljendada ka ebamugavaid ja teravaid arvamusi kohustusega kontrollida fakte ning arvestada teiste inimeste õigustega.

Tiiu Ritari 14. oktoobril ajaloolise pangamaja saalis toimunud Võru vallavolikogu istungil, kus ühe päevakorrapunktina avaldati hukkamõistu tema sotsiaalmeediapostituste sisule. FOTOD: Aigar Nagel