Kultuurivaldkondade töötajad ja erinevate loomeliitude esindajad kogunevad teisipäeval kell 15 riigikogu ette piketile, et protestida ebaproportsionaalse kärpe vastu.

Kultuurivaldkonna kärbe moodustab 10,16 protsenti kogu plaanitavast kärpest, samas kui kultuuri osa eelarvest on vaid 1,77 protsenti. Piketiga on oma toetuse avaldamiseks ühinemas ka Eesti õpetajaskonna esindajad.

Kolmapäeval toimub riigikogus järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine. Piketi peakorraldajate sõnul on mõistetav, et hetkeprioriteet on julgeolek, kuid kärpeplaanis esitatud arvuliste mõõdikute ja näitajate kahanemine lähiaastatel näitab ohtlikku suunda.

Esitatud kava seab küsimärgi alla senises mahus kultuurivaldkonna organisatsioonide püsimajäämise, vasturääkivusi leidub kärpedokumendis endas ehk sõnastatud eesmärkide ning toodud numbriliste näitajate ja tabelite vahel.

Piketi eesmärk on ühtlasi kutsuda diskussioonile, kui suur peaks olema Eesti kultuurieelarve protsentuaalselt riigieelarvest, et tagada kultuuri säilimine ja areng. 20 aasta jooksul on kultuurieelarve suhe riigieelarvesse peaaegu kaks korda vähenenud.

2002. aastal oli kultuuri eelarve osakaal suhtes riigieelarvesse 3,84 protsenti, järgmisel aastal oleks see 1,77 protsenti. Sealjuures moodustas kultuuri- ja loomemajandusvaldkonnas toodetud lisandväärtus 2019. aastal konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu järgi 2,2 protsenti kogu Eesti SKP-st.

Kultuurivaldkonna esindajatele on tähtis, et valdkond oleks oluline ja võrdselt koheldud – kui kasvab riigieelarve, kasvaks proportsionaalselt ka kultuuriministeeriumi eelarve. On oluline, et kärpeplaanide arutelul ja konkreetsete numbriliste näitajate vähendamise puhul kaasataks põhjalikumasse arutellu ka valdkonna esindajaid. 

Kultuuri säilitamine on riigi põhiseaduses kirjeldatud kohustus ning kultuurivaldkond palub sellest lähtumist ka eelarvestamises. "Kultuur on nähtus, mida ei saa importida ega sisse tuua. Eesti kultuur - eesti keeles, meie ajaloolist ja ühiskondlikku kogemust ning meie väärtuste ja hetkeolude lugu peegeldav kultuur ei saa sündida mitte kusagil mujal kui Eestis," märgivad korraldajad. 

Kultuur on regionaalse arengu mootor ja riigisisene lõimija - see võimaldab liita erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimesed kombe- ja väärtusruumis ning inforuumis, mis hetkeolukorras on ka oluline julgeolekuküsimus seoses mõjutuskatsetega. 
 
Viimastel aastatel on kultuurivaldkonna esindajad korduvalt rõhutanud kultuurirahastuse suurendamise hädavajalikkust, näiteks nii 2022. aasta augustis saadetud kultuuriasutuste juhtide avalikus kirjas, käesoleva aasta septembris saadetud Etendusasutuste Liidu avalikus kirjas kui ka erinevates meediaesinemistes.

24. septembril toimus Stenbocki maja ees Eesti Teatriliidu ja selle alaliitude ning teatritöötajate pikett. See tulenes otseselt TALO ja valitsuse 2025. aasta palgakokkuleppe luhtumisest – kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk jäi 2025. aastaks endisele 1600 euro tasemele ja kultuuriministri kinnitusel külmutatakse samale tasemele kuni 2028. aastani. 

Kultuurivaldkond on solidaarne ka õpetajate, päästjate, politseinikega nende palganõudmistes.

Kaitseressursside ameti kutsel alustab esmaspäeval ja teisipäeval ajateenistust ligi 880 noort, kelle hulgas on ka kuus neidu. 

Ameti teatel siirduvad noored erinevatesse üksustesse üle Eesti: diviisi staabi- ja sidepataljoni Ämaris, diviisi 2. jalaväebrigaadi Võrus ja diviisi suurtükiväepataljoni Tapal ning diviisi 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakutes. 

Seejuures asuvad ajateenistusse seitse sõpruskonda ja 13 välismaalt tulnud kutsealust, kes elavad Soomes, Hollandis, Lätis, Rootsis ja Saksamaal. Kaitseressursside ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul näitab välismaal elavate kutsealuste soov tulla Eesti ajateenistusse seda, et pühendumus riigile ning seotus siinse eluga on tugev. 

Rannaveski kinnitusel on vabatahtlikult teenistusse astuvaid noori aina rohkem ning tänavu oktoobris asub omal algatusel ajateenistusse tervelt 48 protsenti kutsealustest. Kui eelmisel aastal läks oktoobrikutsega 46 protsenti omal algatusel, siis 2021. aastal oli neid näiteks 38 protsenti.

Oktoobrikutse väljaõpe kestab kaheksa kuud ja selle käigus õpetatakse välja kaitseväe reakoosseis. Noored omandavad kasulikke oskusi rasketes oludes toimetulekuks, saavad selgeks põhiteadmised riigikaitsest ja selle, kuidas ühtse meeskonnana edukalt toimida. 

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas ehk tegu on viimase kutsumisega selles aastanumbris. Järgmine kutsumine toimub eeloleva aasta 13. jaanuaril. 

Kaitseressursside amet korraldab Tallinna kontori ees pilootprojekti "Ajateenistusse kutsumine kui sündmus". Esmakordselt pööratakse rohkem tähelepanu ajateenijate lähedastele, et tagada parem informeeritus aja- ja reservteenistusest ning karjääri- ja õppimisvõimaluste kohta riigikaitses. Kohalolijatele näidatakse varustust ja pildinäitust kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujatest ja elust ajateenistuses. Üritus toimub esmaspäeval kella 8–11 aadressil Aiandi 15.