EESTI ELU

Valdav enamus pole valitsuse tööga rahul

Valdav enamus pole valitsuse tööga rahul FOTO: Aigar Nagel

Valdav enamus pole valitsusega tööga rahul ning seda hinnangut pole muutnud ka peaministri vahetus, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti värskest küsitlusest. 

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta ning viimases küsitluses paluti hinnata esmakordselt peaminister Kristen Michali tööd. Viimaste tulemuste põhjal arvab vaid 26 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 65 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

16 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 28 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama. 56 protsenti vastajates aga märkis, et ei oska peaministri tööga hakkama saamise kohta arvamust öelda.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder märkis, et kuigi peaminister vahetus, ei ole valijad siiski valitsuse tööga valdavalt rahul. "65 protsenti valijatest leiab, et valitsus teeb oma tööd halvasti. See tagab Isamaale kui enamike valijate jaoks ainsale aktsepteeritavale opositsioonierakonnale väga tugeva kandepinna," rääkis Mölder. 

Tema sõnul on valijad Reformierakonna peaministri Kristen Michali suhtes suuresti veel äraootaval seisukohal - enam kui pooled ei oska tema tegevusele veel hinnangut anda. "Ja ilmselt just seetõttu me ei näe ka seda, et oravad oleksid peaministri vahetusest toetuse mõttes võitnud. Nii kaua, kui valijate seisukoht valitsuse kui terviku suhtes on aga väga negatiivne, on ilmselt vähetõenäoline, et nad ka peaministri tegevuse lõppkokkuvõttes heaks kiidavad," ütles Mölder. 

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,9 protsento, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 17,4 protsenti ja Reformierakonda 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Eramute omanikud saavad taotleda kütteseadme uuendamise toetust

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab kolmapäeval uue taotlusvooru, mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti suurema õhusaastega linnades üle Eesti. 

Kui veebruaris avatud voor keskendus ahjude kordategemisele ja uute paigaldamisele, samuti kaugküttega liitumisele, siis seekord saab toetust ka õhk-vesi soojuspumpade, maasoojuspumpade ning halupuidu- või pelletikatelde paigaldamiseks. Eelarve on 15,9 miljonit eurot ja taotlusi saab esitada kaks nädalat.

"Vanade ning ebaefektiivsete kütteseadmete kasutamine linnades on lahendamist vajav probleem, kuna need eraldavad õhku tervisele ohtlikke peenosakesi ja muid saasteaineid. Tiheasustusalal ei haju need ka piisavalt kiiresti," märkis Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga. "Koduste kütteseadmete uuendamine vähendab õhusaastet ning aitab talvistelt küttekuludelt kokku hoida."

Enamus töötajaid tunneb muret tuleviku palgamuutuste pärast

Enamus töötajaid tunneb muret tuleviku palgamuutuste pärast

Ebastabiilne majanduslik olukord, rahalise tagavara puudumine, suurenevad elamiskulud ja palgaootuste mittetäitumine on suurendanud muret ja ebakindlust töötajate seas, lisaks on paljud töötajad mures oma töökohtade säilimise pärast, kuna ettevõtted seisavad silmitsi raskete majanduslike tingimustega ja võimalike koondamistega. 

Tööportaali CV.ee tööturu monitooringust selgus, et koguni 77 protsenti töötajatest tunneb muret tuleviku palgamuutuste ees.

„On selge, et töötajate finantsiline turvatunne on löögi all,” sõnas CV.ee värbamisspetsialist Andra Rand. „Kuigi kandidaatide hulk tööturul on oluliselt tõusnud, on aina keerulisem leida sobivaid töötajaid, kuna inimeste palgaootused on sageli liiga kõrged võrreldes tööandjate võimalustega."

Uuringust selgub, et 75 protsenti töötajatest ei ole oma praeguse palgaga rahul ning plaanivad lähiajal küsida tööandjalt palgatõusu, oodates tõusu kuni 20 protsenti.

Enamus tööandjaid ei plaani lähikuudel palkade osas muudatusi teha. Need, kes siiski palgatõusu lubavad, teevad seda vaid kuni kuue protsendi ulatuses, mis näitab suurt lõhet töötajate palgaootuste ja tööandjate võimaluste vahel.

Eelmise aastaga võrreldes on tulemused muutunud vähe. Ka siis ei plaaninud enamus tööandjaid palkasid tõsta, kuigi töötajate ootused palgatõusule olid suured. See näitab, et vaatamata töötajate püsivale rahulolematusele, on tööandjate ressursid ja võimalused palgakasvu osas endiselt piiratud.

Iga kaheksas töötaja on valmis koheselt vahetama töökohta, kui talle pakutakse võimalust teeninda kõrgemat palka. Töötajate kõrge valmisolek töökohta vahetada näitab, et palgaküsimused on muutunud kriitiliseks teguriks töörahulolu ja lojaalsuse säilitamisel. Ettevõtete jaoks tähendab see vajadust põhjalikult üle vaadata oma palgapoliitika ja teha strateegilisi otsuseid, et hoida oma töötajad motiveerituna ja rahulolevana.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD