Balti riigid ühendasid oma elektrisüsteemi laupäeva hommikul kell 9.09 edukalt lahti Venemaa kontrollitud sagedusalast ning töötavad nüüd iseseisvalt saartalitlusrežiimis, teatas Elering.

Venemaa sagedusalast lahti ühendamise protsess algas hommikul kella 6 paiku, kui lülitati välja elektriliinid Leedu ja Venemaale kuuluva Kaliningradi oblasti vahel. Seejärel lülitati välja liinid Leedu ja Valgevene ning Läti ja Venemaa vahel. Kõige viimasena lülitas Eleringi juhtimiskeskus välja Eesti ja Venemaa vahelised kõrgepingeliinid, mis ületavad riigipiiri Narvas.  

Balti riikide eraldamine Venemaa sagedusalast tarbijatele mõju ei avaldanud – elektrisüsteem töötab stabiilselt. 

Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga toimub kava kohaselt pühapäeva, 9. veebruari pärastlõunal. Enne seda teevad Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemioperaatorid Elering, AST ja Litgrid saartalitluskatseid. Katse ajal töötab Balti riike hõlmav elektrisüsteem selliselt, et see pole ühegi teise sagedusala osa. Elektritarbimine kaetakse sellel perioodil kohalike elektrijaamade ning Eesti-Soome ja Leedu-Rootsi elektriühenduste abil. 

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga tagab Balti riikidele sõltumatu, stabiilse ja usaldusväärse sageduse juhtimise oma elektrivõrkudes ning suurendab piirkonna energiajulgeolekut. Mandri-Euroopa sünkroonala hõlmab 26 riiki ja enam kui 400 miljonit elektritarbijat.

Balti riikide sünkroniseerimisprotsess toimub koostöös Euroopa Liidu ja Euroopa ülekandesüsteemihaldurite ühenduse ENTSO-Ega. Euroopa partnerite toetus hõlmab nii sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute kaasrahastust Euroopa Liidult kui ka tehnilist tuge sagedusala vahetuse hõlbustamiseks.

Eleringi teatel on Baltikum nüüd saartalitlusele lülitatud. Keskpäeval algab saartalitluskatse, mille käigus testitakse süsteemide reageerimist väikesele sageduse kõikumisele. Tarbijaid katse ei puuduta.

Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on Balti riikidel kavas ühineda pühapäeva pärastlõunal.

Päästjad tuletasid meelde redelauto võimalusi

05.04.2025

Registrist kustutatud masina võib omale saada maaomanik

04.04.2025

Üleujutuste riskipiirkondade hulka kuulub nüüdsest 34 ala

05.04.2025

Transpordiamet soovitab laupäeval suverehvidega mitte sõita

05.04.2025

More from this category

Kuperjanovi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii pioneerirühma ajateenijad harjutasid reedel allüksusekursuse raames Nursipalu harjutusväljal lõhkamist.

Senise nelja nädala jooksul on ajateenijad kursuse raames läbinud paralleelselt nii jalaväejao oskuseid kui pioneeriõppe tõkestamist käsitleva osa väljaõppest.

Näidislõhkamiste läbiviimise vastutava, pioneerirühma ülema nooremleitnant Karel Kuuse sõnul võtab tõkestamise mooduli kokku näidislõhkamine, mille põhieesmärk on demonstreerida lõhkematerjalide toimet ja tõhusust erinevate materjalide ja konstruktsioonide purustamisel või erinevate sihtmärkide hävitamisel.

"Näidislõhkamisel lõhkame puitu, betooni ja metalli, et anda sõdurile vahetu tagasiside, mida mingisugune lõhkematerjal või lõhkekeha päriselt teha suudab,“ ütles Kuusk. Ta lisas, et selline lõhkamisharjutus peale varasemalt kursuse jooksul omandatud vajalikke teadmisi, toetab olulisel määral erinevate pioneerialaste ülesannete täitmist, kuna annab sõdurile vahetu kogemuse.

Pioneerirühma jaoülema, nooremseersant Lauri Ruuderi sõnul läks lõhkamistel kõik plaanipäraselt ning ühtegi tõrget ette ei tulnud. „Ülesanne oli erinevaid materjale lõhata ning õpetada põhikutse sõduritele, kuidas laenguid paigaldada ja milline toime neil on. Alad olid kolme jao vahel ära jagatud ning iga jao ülem juhendas põhikutse sõdureid, kes laengud ise paigaldasid," lausus Ruuder.
 
Pioneerirühm on Kuperjanovi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii allüksus, mis teostab pataljoni lahingutegevuse toetuseks nii miiniväljadega tõkestamist, kui ka näiteks vastase tõkete läbimist. Samuti tegelevad pioneerid erinevate lõhketöödega.

GALERII LEIAB SIIT