Riigikogu võttis esmaspäeval vastu automaksu seaduse. 

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu poolt oli 54 saadikut ja vastu 28. 

Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Karis märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu rahanduskomisjon tegigi mootorsõidukimaksuseaduse eelnõusse muudatused, mille järgi puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varemalt plaanitud maksuvabastuste asemel sätestatakse puuetega inimestele mõeldud toetusmeetmed.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse eelnõu järgi igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale. Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis järgmisel aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.

Enam kui pooled eestlastest jätsid oma viimase nutitelefoni, mille kasutamise lõpetasid, koju seisma, selgus hiljutisest uuringust, samal ajal seab Euroopa Liidu direktiiv kindlad eesmärgid elektroonikaprügi kogumiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks, et võidelda elektroonikaromude kuhjumisega. 

Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juhi Piret Otsasoni sõnul on Eesti majanduse kasv ja tarbijate suurenev tarbimine kaasa toonud ka elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulga kasvu. "Enamik neist jäätmetest on tekkinud igapäevases kasutuses olevast tarbeelektroonikast, nagu arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid,” lausus Otsason. 

Euroopa Liidu direktiiv seab kindlad eesmärgid selliste elektroonikaromude kogumiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks. “Nii tootjad kui ka riigid peavad tagama, et vähemalt 65 protsenti kolme eelneva aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kaalust või 85 protsenti riigis tekkinud elektroonikaromude kaalust kogutakse igal aastal tagasi,” selgitas Otsason. 

Näiteks 2020. aastal lasti Eestis turule umbes 24 848 tonni elektroonikaseadmeid. 2022. aastal jõudis turule 31 300 tonni elektroonikaseadmeid ning 2023. aastal 24 617 tonni. Euroopa Liidus kasvab elektroonikaprügi jäätmevoog keskmiselt kaks protsenti aastas. 

Hoolimata direktiivi eesmärkidest on eestlaste huvi seadmeid uuesti ringlusesse viia lahja, selgus sel suvel Eestis läbi viidud uuringust. “54 protsenti eestlastest jättis oma viimase nutitelefoni, mille kasutamise lõpetas, lihtsalt sahtlisse seisma. Samas on paljud neist nutitelefonidest veel täiesti heas korras ja kasutuskõlblikud. Kui inimesed endale telefoni ostmise asemel näiteks rendiksid, siis oleks seadme uuesti ringlusse jõudmine tagatud,” sõnas Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus. 

Inbank on koostöös iDealiga pakkunud Apple’i nutitelefonide ja sülearvutite renditeenust alates mullu sügisest ning hiljuti lisandusid renditavate seadmete hulka koostöös ONOFF-iga ka Apple’i ning Samsungi nutitelefonid ja tahvelarvutid. 

“Suund omamise asemel tooteid rentida kasvab erinevates sektorites iga aastaga. Väikeelektroonikaseadmete, näiteks nutitelefonide ja sülearvutite rentimise trendi toetabki tootjatele suunatud Euroopa Liidu regulatsioon, mis ütleb, et elektroonikat tuleb rohkem väärindada, mitte muuta seadmeid pärast esimest kasutuskorda prügiks,” selgitas Paulus.

Lisaks renditeenuse pakkumisele rakendatakse Eestis elektroonikaromude kuhjumisega võitlemiseks elektri- ja elektroonikaseadmetele tootjavastutust, et toetada vastupidavate, korduvkasutatavate ja ringlusse võetavate toodete turule laskmist. See tähendab, et probleemtoodete tootjatel lasub kohustus koguda tagasi vanu elektroonikaseadmeid ning rahastada ja korraldada oma toodetest tekkivate jäätmete sorteerimist ja töötlemist.

„Ühtlasi vastutavad tootjad tarbijate informeerimise eest, kuidas seadmeid nende eluea lõpus õigesti käidelda ning et nende kogumisvõrgustik oleks kättesaadav üle riigi,“ täpsustas Otsason ja lisas, et EL-i direktiivi kohaselt on elektroonikaseadmed jaotatud kategooriatesse, millest igaühele on kehtestatud kindlad taaskasutuse sihtarvud. 

Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus toonitas, et renditeenuse kasuks räägib ka aina laiemalt kanda kinnitav ringmajanduslik mõtteviis. “Iga aastaga kasvab nende inimeste hulk, kes püüavad teha keskkonnasõbralikumaid tarbijaotsuseid. Renditeenus tähendab nii tarbija kui ka kaupleja jaoks, et seadmed saavad alati uue elu, mitte ei jää sahtlisse seisma ja ei muutu juba pärast esimest kasutajat prügiks. Näiteks nutitelefonide puhul näeme, et tarbijad võtavad üha enam rendimudelit omaks - Inbank Rendi rendiportfellist moodustavad 67 protsenti just nutitelefonid,” selgitas Paulus renditeenuse positiivset mõju. 

Ta lisas, et väikestel tarbeelektroonikaseadmetel, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid, on ringmajanduse jaoks suur väärtus, sest need sisaldavad erinevaid materjale ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mida saab jäätmete tõhusa käitlemise korral ringlusse võtta või taaskasutada. 

“Seega aitab igaüks, kes suunab seadmed taaskasutusse kas iseseisvalt või läbi renditeenuse, vähendada ka CO2 jalajälge,” toonitas Paulus, kelle sõnutsi on keskkonnamõjusid arvesse võttes renditeenuse potentsiaal tulevikus veelgi suurem. “Rentida on ju võimalik ka muid kodu- või elektroonikaseadmeid - näiteks kohvimasinaid, tolmuimejaid ja robotniidukeid.” 

Inbank koostöös Norstatiga viis läbi väikeelektroonikaseadmete kasutamise ja rendi uuringu juunis. Uuringule vastas 1001 eesti rahvusest inimest veebiuuringu meetodil. Valim on esinduslik vanuse, maakonna ja soo lõikes.