EESTI ELU

Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud

Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud

Puidutöösturid ja üldsus, kes kõik on uskunud juttu, justkui metsa kasvaks rohkem juurde, kui raiutakse, on petta saanud – keskkonnaagentuur avaldas lõpuks graafiku, mis näitab mastaapset üleraiet juba üle kümne aasta, kirjutab Postimees. 

Kümne aastaga on Eestis raiutud metsa rohkem, kui seda 12 aastaga kasvada jõudis. Keskkonnaagentuur avalikustas olukorra alles nüüd, muutes radikaalselt varem tõe pähe esitatud vastupidiseid andmeid.

«Keskkonnaagentuur on kõrge mainega asutus, sealt saab üldjuhul usaldusväärseid andmeid, ainult metsandus on nagu tõrvatilk meepotis,» hindas Tartu Ülikooli säästva metsanduse teadur Raul Rosenvald, kel on metsamajanduses doktorikraad. «Metsandusnäitajate kohta käiv info on korduvalt väga suures ulatuses muutunud. Aastaid on esitatud ebaloogilisi andmeid. Seetõttu on agentuuri metsandusinfot raske usaldada. Aga selle info põhjal tehakse olulisi otsuseid.»

Mastaapse üleraie tagajärg Eesti puidutööstusele on umbes sama nagu inimesele, kes on harjunud iga kuu laiaks lööma oma palga ja lisaks veel osakese vanaonu pärandusest. Ühel päeval on pärandus otsas ja pangaarvelt vaatab vastu vaid kuupalk. Kui inimene elas illusioonis, et suurem sissetulek jääb püsima, on hoop väga valus.

Autokoolid peavad uusi liikluseksami küsimusi vigaseks

Autokoolid peavad uusi liikluseksami küsimusi vigaseks

Autokoolide liit peab transpordiameti koostatud liikluseksami küsimusi vigaseks ja nõuab ebapädevate ametnike vallandamist, transpordiameti kinnitusel vastavad küsimused aga seadusaktidele, kirjutab Postimees. 

Liit väidab transpordiameti peadirektorile saadetud pöördumises: «Viimase kahe nädala jooksul võttis transpordiamet kasutusele ebakvaliteetsed eksamiküsimused, mille tagajärjel kukkusid eksamitulemused kuus kuni seitse korda alla tavalise taseme. Riikliku teooriaeksami küsimuste sõnastus on arusaamatu, uued joonised raskendavad vastamist ning osa küsimusi on süsteemi sisestatud valesti.» Samuti tõid nad välja, et uute küsimustega läbib eksami vaid kümme protsenti õpilastest. Varem oli see protsent umbes 70.

Autokoolide liidu juhatusse kuuluv liiklusekspert Juri Ess ütles, et probleem sai alguse juba transpordiameti mullusest hankest, mille tingimused olid tema sõnul segased. Eelmise, 2018. aasta hanke puhul valiti üks küsimuste koostaja – selleks osutus Ess ise –, seekord aga oli neid kolm. OÜ Teooria, Vitali Nester ja Ess koostasid riiklikuks teooriaeksamiks kokku 1200 küsimust.

Elistvere loomapark jättis hüvasti pruunkaru Karoliinaga

Elistvere loomapark jättis hüvasti pruunkaru Karoliinaga

RMK Elistvere loomapargi kuulus pruunkaru Karoliina pandi reede õhtul puhkama igavest und. Eaka looma tervis muutus ravikuurist hoolimata halvemaks ja loomaarstide üksmeelne hinnang oli armastatud karu edasistest kannatustest säästa.

Karoliina liikumine ja olek näitasid halvenemise märke juba kuu aega tagasi. „Oli näha, et kõndimine valmistas talle vaevusi, sama panid tähele ka loomapargi külastajad,“ rääkis RMK Jõgevamaa külastusala juht Andri Plato.

„Esialgu määras Elistvere asukaid raviv loomaarst Tõnu Kalja Karoliinale valuvaigistid. Kohe teavitas ta Karoliina olukorrast ka Eesti Maaülikooli eksperti, metsloomade meditsiini uurijat dr. Aleksandr Semjonovit. Kui esimene ravikuur tulemusi ei andnud, otsustasid veterinaarid valuravi skeemi muuta, lootuses, et karu seisund paraneb ja talle saab teha röntgenuuringu. Paraku seda ei juhtunud, viimased päevad näitasid, et Karoliina olemine muutus kehvemaks,“ lisas Plato.

Plato sõnul olid mõlemad arstid üksmeelel, et looma uinutamine uuringuteks, arvestades tema olukorda ja kõrget vanust, oleks olnud Karoliinale riskantne ja kannatusterohke. Sündis otsus võimaldada Elistvere kuulsal karul lahkuda siit ilmast väärikalt ja valuvabalt.

„Kogu loomapargi-pere on kurb, kuid mõistame, et tegu oli õige otsusega. Karoliina elas Elistveres 26-aastaseks. See on pruunkaru kohta väga võimas vanus. Selle ajaga jõudis ta pakkuda rõõmu tuhandetele loomaparki külastanud inimestele,“ kinnitas Andri Plato.

Karupoja, kes ristiti Karoliinaks, leidsid 1998. aastal jahimehed Järvamaalt Kabala metskonnast. Orvuks jäänud mõmmik oli üks esimesi Elistvere loomapargi asukaid.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD