. 
Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat küsitluse tulemuste põhjal usub 42 protsenti eestlastest Ukraina võitu sõjas Venemaaga.
22. veebruaril ilmus uudis Euroopa Välissuhete Nõukogu avaliku arvamuse küsitlusest, millele vastanutest kümnendik eurooplastest usub Ukraina võitu sõjas. Kuna Eestis antud küsitlust läbi ei viidud, siis lisati sama küsimus viimasesse ühiskonnauuringute instituudi küsitlusse.
Eestlastest usub Ukraina võitu 42 protsenti, Venemaa ja Ukraina vahelist kompromissi 26 protsenti ning Venemaa võitu 9 protsenti. Muust rahvusest vastajatest usub Ukraina võitu 9 protsenti, Venemaa ja Ukraina vahelist kompromissi 51 protsenti ning Venemaa võitu 18 protsenti.
Erakondliku eelistuse järgi usub Ukraina võitu 68 protsenti Reformierakonna, 48 protsenti SDE, 45 protsenti Isamaa, 45 protsenti Eesti 200, 21 protsenti EKRE ja 8 protsenti Keskerakonna toetajatest.
Peaminister Kaja Kallas ütles laupäeval Vabadussõja samba jalamile pärgade asetamise tseremoonial, et Eesti iseseisvumine sisaldas korralikku annust puhast julgust, ilma et tulevik oleks selgelt prognoositav olnud.
"Tagantjärele on lihtne mõelda, nagu oleks Eesti iseseisvumine olnud justkui ette määratud. Üksteisele järgnevate sündmuste loogiline jada, mis ei saanudki muuga päädida. Kuid ettevõtmine ise sisaldas ka parajat annust puhast julgust, teadmata, mis sellele järgneb," vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo Kallase sõnu.
"Vana-Kreeka ajaloolane Thukydides on öelnud, et õnne saladus on vabadus, ja vabaduse saladus on julgus. Nii nagu eestlased 1918. aastal võtsid kokku julguse saada vabaks, nii võitlevad ka vaprad ukrainlased juba teist aastat enda vabaduse eest. Kuid mitte ainult enda vabaduse, vaid tegelikult kogu Euroopa vabaduse eest," rääkis Kallas.
Ukraina ei vaja peaministri kinnitusel tühje toetussõnu, millele ei järgne konkreetsed teod – tuleb anda endast kõik, et Ukraina sõja võidaks, sest vastasel juhul on ohus kogu Euroopa julgeoleku arhitektuur.
"Me ei tohi lasta nii endal kui meie liitlastel muutuda tuimaks ega väsida. Mugavaks äraolemiseks pole aega. See on vähim, mida igaüks meist teha saab," märkis Kallas. "Me investeerime oma riigikaitsesse rohkem kui kunagi varem, me töötame koos liitlastega meie kaitseplaanide elluviimiseks. Seda kõike selleks, et agressorit heidutada, et ta mitte kunagi meid ei ründaks. Et me mitte kunagi enam ei kaotaks uuesti oma vabadust ja iseseisvat riiki."
Kallas kõneles, et vabariigi 106. sünnipäeva tähistades tuleb ühtlasi mälestada ka kõiki neid Eestimaa inimesi, kes Vabadussõjas verinoore riigi eest lahingusse läksid ja seal hukkusid.
"Me ei unusta teid kunagi," tänas Kallas langenuid. "Aitäh meie liitlastele ja sõpradele, kes seisavad vankumatult Eesti kõrval ja meid kuulavad. Aitäh kogu Eesti rahvale. Me oleme väike rahvas, südi ja sitke. Me saame koos keerulistest aegadest üle. Hoiame üksteist, hoiame meie armsat Eestimaad."
Lehekülg 52 / 1944
