EESTI ELU
Riigikogu istung kestis neljapäeva hommikul vaid loetud minutid, kuna saadikutel polnud midagi menetleda.
Istungi algul andis rahanduskomisjon menetlusse otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevuse kontrollimiseks“.
Sellega oligi istung läbi, sest päevakorras polnud ühtegi punkti.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) investeerib järgmisel neljal aastal ligi 500 miljonit eurot erinevatesse taristuobjektidesse üle Eesti.
Lähiaastate fookus on uute võimete, liitlaste vastuvõtmise ja strateegilise jätkusuutlikkuse suurendamisega seotud taristul, teatas RKIK.
"2024. aasta esimesel poolaastal on RKIK kaitsetaristu objektidesse investeerinud 110 miljonit, mis moodustab 6 protsenti Eesti ehitusettevõtete ehitusmahust," märkis RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo taristu infopäeval.
Kaitseotstarbeliste taristuinvesteeringute fookuses on kolm olulist suunda: uute võimetega seotud taristu ehk peamiselt kasarmud ja relvasüsteemide väljaõppe ja hoiustamisega seotud hooned, strateegilise jätkusuutlikkusega seotud investeeringud nagu laod ja hoiuhallid, ning liitlaste vastuvõtuga seotud investeeringud nii riigikaitsega seotud taristusse kui ka avalikku taristusse nagu teedesse, sildadesse ja sadamatesse. Viimased arendused toimuvad koostöös sõjalise mobiilsuse projektiga EstMilMob.
Piirkonniti on praegu enim kaitsetaristu arendusi Lääne-Eestis ning Tartus ja Kagu-Eestis. Septembris avatakse Võru lähedal Reedo linnak, mis suurendab oluliselt võimekust võtta vastu NATO liitlaste üksuseid; Ämaris lõppeb lennuraja remont ning Raadil avatakse 2. Jalaväebrigaadi staabihoone ja Kaitseväe Akadeemia kutseõppesuuna õppehoone.
Seoses taristuarendusega hangitakse lähiajal ka erinevaid teenuseid alates mööbli soetamisest ja turvateenusest lõpetades koristuse ja taksoteenusega. Üheks mahukamaks RKIK-i tagatavaks teenuseks on toitlustusteenus. RKIK toitlustab üheksas asukohas üle Eesti ning tagab toiduga varustatuse kaitseväele ka kriisiolukorras, samuti tagatakse toit kolm korda päevas ligi 5000 ajateenijale, teenistujale ja liitlasele. Toitlustuse valdkonnas tarnib tooteid ligi 100 tarnijat, kelle hulgas on põhiosa Eesti kohalikel toidutootjatel sh väiketootjatel.
"Nii ehitus -, hoonete korrashoiu kui ka toitlustusvaldkonna lepingud on valdavas osas sõlmitud Eesti ettevõtetega, seega on meil hea meel olulisel määral Eesti majandusse panustada," lisas Kollo.
- Sotsiaalkindlustusamet sulgeb Põlva klienditeeninduse
- Küttesüsteemide iga-aastaseks hoolduseks on käes viimane aeg
- Aastaks 2035 on oodata tervena elatud aastaid meestel 56 ja naistel 60
- Suitsiid mõjutab igal aastal ligi 27 000 inimese elu
- Parimat palka pakutakse arstidele
- Autoromud tuleb eelnõu järgi suunata lammutusse
- Riigikogu naaseb suvepuhkuselt
- Tööinspektsioon kontrollib astmat tekitava tooraine käitlemist
- Kolmandik eestlastest ei ole kursis oma partneri sissetulekuga
- Eestis elab üle 337 000 vanavanema
- Auto valikul on noorte jaoks olulised eelkõige ostuhind
- Riik kärbib üksi elava pensionäri toetuse saajate ringi
- Nursipalu rahvas saab hakata taotlema müratoetust
- Inimeste rahulolematus valitsuse tööga püsib
- Riik langetab vanemahüvitise ülempiiri ja kehtestab haigusrahale lae
- Riigikontroll: riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on õige
- Eesti inimesed abielluvad järjest hilisemas vanuses
- Riigiteede seisundi säilitamiseks on koheselt vaja 250 miljonit
- Vanemad on hakanud laste taskuraha kasutust rohkem jälgima
- Kõik 1. klassi õpilased alustavad õppimist eesti keeles
- Rallisõitja Ott Tänaku kõrvale istus uus kaardilugeja
- Lõuna-Eestis tuleb ulatuslik evakuatsiooniõppus
- Maa-amet avaldas geoportaalis 2024. aasta ortofotod
- Autojuhte ajab enim närvi nende sõidurajale trügijad
- Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud
- Automaksu tulemusel omavad veelgi vähem noori isiklikku autot
- Tervisekassa järgmise aasta eelarve puudujääk on 210 miljonit eurot
- Ligi veerandil Eesti noortest on kogutud üle 3000 euro
- Keskmine palk kasvas aastaga 7,2 protsenti 2007 euroni
- AirBaltic avalikustas lennukitele pandavad Eesti linnade nimed
- Kuperjanovi pataljoni tabanud haiguspuhangut uuritakse laboris
- Sidefirmad: internet on Eestis piisavalt kiire ja mõistliku hinnaga
- Neljandik Eestimaa noortest ei plaani tulevikus autot osta
- Eesti inimesed valmistuvad automaksu tulekuks
- Inimeste laenuvajadus on aastaga kasvanud
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Maksu- ja Tolliamet on viimase kuu ajaga tuvastanud Eesti-Venemaa piiril ligi 600 rikkumist">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Maksu- ja tolliamet (MTA) on alates 8. augustist Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides pärast täielikule tollikontrollile üleminekut kuu ajaga avastanud kokku ligi 600 rikkumist.
MTA avastas kuu ajaga Narva piiripunktis 399 rikkumist, Luhamaal 100 ja Koidulas 84 rikkumist.
„Kui selle aasta esimese seitsme kuuga ja ilma täieliku tollikontrollita tuvastasime keskmiselt 22 rikkumist päevas, siis tänaseks koos täieliku tollikontrolli rakendamisega rikkumiste arv kukkunud 18-ni. See näitab, et täieliku tollikontrolli sisseviimisel oli piiriületajatele selge ennetav sõnum,“ ütles maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa. „Rikkumiste arv on küll vähenenud, kuid jätkuvalt murettekitavalt suur ning tolliametnikud töötavad iga päev nii kaupade kontrollimise kui teavitustegevustega.“