EESTI ELU

Maksu- ja Tolliamet on viimase kuu ajaga tuvastanud Eesti-Venemaa piiril ligi 600 rikkumist

Maksu- ja Tolliamet on viimase kuu ajaga tuvastanud Eesti-Venemaa piiril ligi 600 rikkumist

Maksu- ja tolliamet (MTA) on alates 8. augustist Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides pärast täielikule tollikontrollile üleminekut kuu ajaga avastanud kokku ligi 600 rikkumist.

MTA avastas kuu ajaga Narva piiripunktis 399 rikkumist, Luhamaal 100 ja Koidulas 84 rikkumist.

„Kui selle aasta esimese seitsme kuuga ja ilma täieliku tollikontrollita tuvastasime keskmiselt 22 rikkumist päevas, siis tänaseks koos täieliku tollikontrolli rakendamisega rikkumiste arv kukkunud 18-ni. See näitab, et täieliku tollikontrolli sisseviimisel oli piiriületajatele selge ennetav sõnum,“ ütles maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa. „Rikkumiste arv on küll vähenenud, kuid jätkuvalt murettekitavalt suur ning tolliametnikud töötavad iga päev nii kaupade kontrollimise kui teavitustegevustega.“

Riigikogu istung kestis neljapäeval vaid loetud minutid

Riigikogu istung kestis neljapäeval vaid loetud minutid

Riigikogu istung kestis neljapäeva hommikul vaid loetud minutid, kuna saadikutel polnud midagi menetleda. 

Istungi algul andis rahanduskomisjon menetlusse otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevuse kontrollimiseks“.

Sellega oligi istung läbi, sest päevakorras polnud ühtegi punkti. 

Riik suunab nelja aastaga riigikaitse taristusse 500 miljonit eurot

Riik suunab nelja aastaga riigikaitse taristusse 500 miljonit eurot

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) investeerib järgmisel neljal aastal ligi 500 miljonit eurot erinevatesse taristuobjektidesse üle Eesti.

Lähiaastate fookus on uute võimete, liitlaste vastuvõtmise ja strateegilise jätkusuutlikkuse suurendamisega seotud taristul, teatas RKIK.

"2024. aasta esimesel poolaastal on RKIK kaitsetaristu objektidesse investeerinud 110 miljonit, mis moodustab 6 protsenti Eesti ehitusettevõtete ehitusmahust," märkis RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo taristu infopäeval.

Kaitseotstarbeliste taristuinvesteeringute fookuses on kolm olulist suunda: uute võimetega seotud taristu ehk peamiselt kasarmud ja relvasüsteemide väljaõppe ja hoiustamisega seotud hooned, strateegilise jätkusuutlikkusega seotud investeeringud nagu laod ja hoiuhallid, ning liitlaste vastuvõtuga seotud investeeringud nii riigikaitsega seotud taristusse kui ka avalikku taristusse nagu teedesse, sildadesse ja sadamatesse. Viimased arendused toimuvad koostöös sõjalise mobiilsuse projektiga EstMilMob.

Piirkonniti on praegu enim kaitsetaristu arendusi Lääne-Eestis ning Tartus ja Kagu-Eestis. Septembris avatakse Võru lähedal Reedo linnak, mis suurendab oluliselt võimekust võtta vastu NATO liitlaste üksuseid; Ämaris lõppeb lennuraja remont ning Raadil avatakse 2. Jalaväebrigaadi staabihoone ja Kaitseväe Akadeemia kutseõppesuuna õppehoone.

Seoses taristuarendusega hangitakse lähiajal ka erinevaid teenuseid alates mööbli soetamisest ja turvateenusest lõpetades koristuse ja taksoteenusega. Üheks mahukamaks RKIK-i tagatavaks teenuseks on toitlustusteenus. RKIK toitlustab üheksas asukohas üle Eesti ning tagab toiduga varustatuse kaitseväele ka kriisiolukorras, samuti tagatakse toit kolm korda päevas ligi 5000 ajateenijale, teenistujale ja liitlasele. Toitlustuse valdkonnas tarnib tooteid ligi 100 tarnijat, kelle hulgas on põhiosa Eesti kohalikel toidutootjatel sh väiketootjatel.

"Nii ehitus -, hoonete korrashoiu kui ka toitlustusvaldkonna lepingud on valdavas osas sõlmitud Eesti ettevõtetega, seega on meil hea meel olulisel määral Eesti majandusse panustada," lisas Kollo.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD