Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2025 Eesti rahvaarv 1 369 285, keda on 5402 inimese võrra vähem kui aasta tagasi.

2024. aastal sündis 9646 ja suri 15 596 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus riiki 13 826 ja siit lahkus 13 278 inimest. Sarnaselt 2023. aastaga vähenes nii sündide kui ka sisserändajate arv. 

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul oli 2024. aasta sarnane 2023. aastaga. “Mullu suri pea 6000 inimest rohkem kui sündis. Sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra. Kui viimasel kahel aastal on positiivne rändesaldo suutnud erakordselt madalat sündide arvu kompenseerida, siis 2024. aastal kahanes ka rahvaarv tervikuna enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg. 

Prognoos: aprilli lõpp võib taas kohati miinuskraade tuua

14.04.2025

Töökuulutustes pakutav palk on aastaga üle kolme protsendi tõusnud

14.04.2025

JUHTKIRI Öökullid ja kuked

17.04.2025

Tulevikus saavad 17-aastased autojuhid koos saatjaga sõita üle Euroopa

14.04.2025

More from this category

Analüütik tõdes, et 2024. aastal kiirenes sündide vähenemine võrreldes 2023. aastaga veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Alates 1919. aastast, mil hakati järjepidevalt statistikat avaldama, on see kolmas järjestikune aasta, mil sündis rekordvähe lapsi,“ ütles ta. Trasberg selgitas, et sündimuse madalseis on eelkõige elukalliduse tõusu ja praeguse geopoliitilise olukorra tagajärg, mis on pannud pered laste saamise plaane edasi lükkama.

Viimastel aastatel on sarnaselt Eestile ka Euroopas tervikuna sündide arv drastiliselt vähenenud. Esialgsetel andmetel jätkus mullu sündide arvu langus nii Lätis kui ka Leedus, kuid Soomes on sündide vähenemine peatunud. 

„Surmade arv vähenes 400 inimese võrra. Täielikult on taastunud pandeemiaeelne ehk 2010.–2019. aasta surmade arv ja oodatav eluiga on kasvutrendis,“ lausus analüütik. Rahvastiku vananemise tõttu ei ole siiski surmade arvu jätkuvat langemist oodata, pigem võib surmade arv järgneva kümnendi jooksul tõusta. 

Registreeritud rände järgi saabus Eestisse mullu 13 826 ja lahkus 13 278 inimest ehk sisseränne ületas väljarännet 548 inimese võrra. Sisserännanutest üle 6200 inimese ehk 45 protsenti olid Ukraina kodakondsusega. 2022. aastal saabus 33 200 ja 2023. aastal 13 100 Ukraina kodanikku. 

 „Väljarännanutest ligikaudu 5300 ehk 40% olid Ukraina kodanikud. Eesti kodanike rändesaldo oli esialgsetel andmetel 500 inimese võrra positiivne – riigist lahkus 4700 kodanikku ja riiki saabus 5200 kodanikku,“ lausus analüütik. 

Võrreldes esialgse sündide ja surmade statistikaga, on rändestatistika osas oodata suuremaid täpsustusi, kuna esialgsed arvud on kokku pandud rahvastikuregistri andmete põhjal ning inimesed jätavad sisse- ja väljarände rahvastikuregistris tihti registreerimata. Statistikaamet täiendab rändeandmeid registreerimata rände näitajatega ning avaldab täpsustatud andmed aprillis. 

Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud sünni, surma- ja rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 23. aprillil. Metoodikate erinevused on kirjeldatud statistikaameti blogis. Värskeimad rahvastikuprognoosi andmed avaldas statistikaamet 2024. aasta juunis.