Alanud soojade ilmade taustal kutsub päästeamet Eesti inimesi üles targalt käituma ning alkoholijoobes olles vältima vette minekut, kuna statistika järgi on 63 protsenti uppunutest alkoholijoobes või joobekahtlusega.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin nendib, et alkohol mängib endiselt suurt rolli veeõnnetuste põhjustajana. „Kurb on tõdeda, et inimeste hoiakud on visad muutuma. Alkohol ja suplemine on endiselt levinud kombinatsioon, mida peegeldab ka kurb statistika. Meie sõnum Eesti inimesele on, et kui jood, püsi kaldal või väldi üldse alkoholi. Ärme jäta oma rumaluse tõttu enda lähedasi leinama. Palume kõigil suplejatel olla veekogu ääres ettevaatlik, hoida silma peal ka oma lähedastel, eriti lastel ja vanemaealistel,“ lisas Usin. 

Kümne aasta jooksul on suvekuudel suplemise tõttu elu kaotanud 103 inimest. Neist üheksa olid lapsed ja noored. Kõige sagedasemad uppumise kohad olid järved, seejärel jõed ja mererannad. Möödunud aastal uppus Eestis 38 inimest, neist neli olid lapsed. 

Veeõnnetuste kõige sagedasemad põhjused on laste järelevalveta jätmine, joobes ujumine, oma võimete ülehindamine, vales kohas vette hüppamine, lihaskramp ja vetikatesse takerdumine. 

"Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelevalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest," märgivad päästjad. 

"Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest. Vette mine ainult kainena! Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!  Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ära hüppa tundmatus kohas vette!" panevad päästjad suvitajatele südamele. 

Justiitsministeeriumi poolaasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et 2024. aasta juuni lõpuks registreeriti 3,6 protsenti enam kuritegusid kui mullu samal ajal ning enamlevinud kuriteoliikidest on järjepidevalt suurenenud registreeritud kelmuste ja arvutikelmuste arvud.

2024. aasta kuue esimese kuu jooksul moodustasid 51 protsenti registreeritud kuritegudest varavastased kuriteod, lõviosa neist olid vargused ja kelmused. 24 protsenti kuritegudest olid isikuvastased, millest neli viiendikku moodustas kehaline väärkohtlemine. 9 protsenti kuritegudest olid liikluskuriteod, peamiselt joobes juhtimised.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga suurenesid esimesel poolaastal enim ehk 8 protsenti võrra varavastased kuriteod, seda peamiselt registreeritud kelmuste ja arvutikelmuste arvelt. Arvutikelmusi registreeriti 36 protsenti enam kui mullu samal ajal, kelmusi 30 protsenti ning vargusi 8 protsenti rohkem kui 2023. a esimesel poolaastal.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul tegutsevad kelmid jätkuvalt üsna levinud petukõnede ja -sõnumite skeemidega, mille suhtes tasub igaühel valvel olla.

"Petukõnes hoiatatakse ohvrit enamasti väidetavast kahtlasest tegevusest tema pangakontol, mille takistamiseks tuleb kiiresti tegutseda. Sage on skeem, kus ohvriga kontakti loonud kelm suunab ta edasi järgmise kelmi poole, kes saab pahaaimamatult ohvrilt ligipääsu tema pangakontole. Meenutan, et mitte ükski õige pangatöötaja ei küsi mitte üheltki kliendilt ligipääsu tema pangakontole," rõhutas justiitsminister.

Petusõnumites on jätkuvalt levinud skeemid, kus ohvrit teavitatakse peatsest postipaki saabumisest pakiautomaati ning mille kättesaamiseks tuleb tasuda tollimaks või sisestada pangakonto andmeid. Selliseid petusõnumeid saadavad kelmid enamasti pangatöötajaks või postiteenuse pakkujaks kehastudes.

Veel on levinud veebireklaamid, milles pakutakse kiirelt rikastumise võimalust investeerimise, börsil kauplemise või loosimängus osalemise teel. Kui ohver sisestab lehele oma isikuandmed ja pangakonto andmed koos ligipääsukoodidega, saavad kelmid teha ohvri nimel pangatehinguid ja võtta näiteks laene.

Võrreldes mullu esimese poolaastaga vähenesid kuriteod perekonna ja alaealiste vastu 38 protsenti, seda ennekõike lapsporno ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise arvelt. Sel perioodil on enam kui neljandiku võrra vähenenud ka õigusemõistmise vastased kuriteod, ennekõike lähenemiskeelu rikkumised. 3 protsenti on vähenenud isikuvastased kuriteod, ennekõike kehaline väärkohtlemine ja vägistamised.

Avaliku usalduse vastased kuriteod on poole aastaga suurenenud 37 protsenti võrreldes mullu sama perioodiga. Ennekõike olid need seotud võltsitud maksevahendi käitlemise ja dokumentide võltsimisega. Näiteks leiti esimesel poolaastal hulk võltsitud kaheeuroseid münte. Dokumentide võltsimise puhul registreeriti näiteks digiallkirja võltsimisi, kui rikkujad olid kasutanud teiste inimeste PIN-koode.

Viis korda enam kui mullu esimesel poolaastal registreeriti inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaseid kuritegusid. Peamiselt on need seotud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistega.

"Sanktsioonide rikkumiste spekter oli lai, rikkujaid on nii teadlikke kui ka teadmatuid. Näiteks on püütud üle piiri tuua sanktsioonialuseid umbes 10-euroste päikeseprillide partiisid, lubatust veidi suuremat kogust sularaha, aga ka tehnikaseadmeid," tähendas Timpson.

Mullu esimese poolaastaga võrreldes 63 protsenti enam registreeriti üldohtlikke kuritegusid. Nende seas registreeriti enim tulirelva ebaseaduslikku käitlemist, mida mullu esimesel poolaastal registreeriti 25 ning tänavu 54 korda.

Ligi neli korda enam kui möödunud aasta esimese kuue kuu jooksul registreeriti keskkonnavastaseid kuritegusid. Peamiselt olid need seotud loodusliku loomastiku kahjustamisega. Nende kuritegude arv suurenes peamiselt tabatud salaküttide grupi tegevuse tõttu, mille suhtes käib praegu kriminaalmenetlus.