Kuigi küsitlused näitavad, et Eesti ettevõtete kindlustunne on madal, tundub põhi olevat saavutatud ning väljavaated tulevikku võivad olla mõõdukalt positiivsed, ütles SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.

„Ühelt poolt on kaks aastat kestnud majanduslangus mõjutanud ettevõtete üldist kindlustunnet ja investeerimisjulgust negatiivselt, ent objektiivsed näitajad nagu ettevõtete koondkasumlikkus ja likviidsus on sel ajal püsinud kasvus,“ ütleb ta.

Samuti näitab Jalaka sõnul ettevõtete võrdlemisi head toimetulekut nende maksekäitumine ehk maksepuhkuste taotluste arvu ja ületähtaegsete laenumaksete mahu madalad näitajad.

Samas rõhutab ekspert, et sektorite lõikes on erisusi ning kasumikasv ei jaotu ühtlaselt. „Raskem on täna tööstusettevõtetel, kuna eksportnõudlus Skandinaavias on peamiselt just ehitus- ja kinnisvarasektoris oluliselt vähenenud,“ ütles ta.

Seevastu on teenusesektori seis eksportturgudel püsinud Jalaka sõnul heal tasemel.

Jalakas toonitas, et SEB pakub tuge nii äsja loodud mikroettevõtetele kui ka suurettevõtetele. „Ettevõtete finantseerimine on nagu rätsepaülikond, kus parim finantseerimisstruktuur sõltub konkreetse ettevõtte vajadustest. Kliendi vaatest parima lahenduse saamiseks kombineerime tihti investeerimislaenu, liisingu ja erinevad käibekapitali finantseerimise võimalused,“ kirjeldas ta.

Olulisemate viimase aja trendidena selles valdkonnas toob Jalakas välja riskijuhtimise aspekti ja kestlikkuse teemad. „Riskijuhtimise puhul kasutavad ettevõtted üha rohkem oma tarnijate ja klientidega kokkulepete tegemisel võimalusi nagu garantiid, akreditiivid ja krediidikindlustusega faktooring. Sellised lahendused tagavad ettevõttele kindluse, et kliendi maksjarisk ja hankija tarnerisk on maandatud,“ sõnas ta.

Kestlikkuse puhul toob ta esile ettevõtete keskkonnajalajälje arvutamise ning jätkusuutlike strateegiate ja tegevuskavade loomise. „Tihti kaasneb sellega vajadus suuremahulisteks investeeringuteks, mida saame omakorda finantseerida,“ ütles Jalakas.

Viimastel aastatel Eesti majanduse pärliks olnud kasvuettevõtete jaoks on SEB välja arendanud eraldi toote. „Värskelt valminud Venture Debt lahendus on mõeldud just kasvuettevõtete finantseerimiseks ja ei eelda ettevõttelt veel stabiilse rahavoo olemasolu,“ tutvustas ta.

Eesti majanduse ja ettevõtjate pikaajalist edu mõjutab Jalaka sõnul see, kuidas suudetakse tagada konkurentsieelis võrreldes teiste riikide äridega. Ent selle juures saab väga oluliseks just keskkonnamõju aspekt. „ Juba täna on rahvusvahelised börsiettevõtted kohustatud mõõtma ja raporteerima oma CO2 jalajälge, sealhulgas tarneahelaga seotud CO2 emissiooni. Kui mõni Eesti ettevõte on rahvusvahelise ettevõtte tarneahelas, siis Eesti ettevõtte võrdlemisi väike keskkonnajalajälg võib anda vajaliku eelise teiste rahvusvaheliste konkurentide ees,“ sõnas ta. 

Kokkuvõtteks ütles Jalakas, et vaadates Eesti demograafiat, tööjõukulude kasvu ja geograafilist asukohta, mis kõik on riigi konkurentsivõimet viimasel ajal pärssinud, siis ettevõtjad, riik ja finantssektor peavad ühiselt panustama, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti majanduse eduloo jätkumine.