Riigipea sõnul ei tasu hakata iseenda õiguseid piirama

President Alar Karis rääkis kolmapäeval Kadrioru Roosiaias Eesti taasiseseisvuspäeva vastuvõtul, et inimestel ei tasu hakata iseenda õiguseid piirama, kuna see ei tugevad kodu ning ei sobi kokku vabadust hindavate eestlastega. 

Karise sõnul tuleb selle suve soojus tuleb laulu- ja tantsupeost. "Laulupeol nägime Päris-Eestit. Eestit, kus igaüks saab olla nii ise kui oma. See ongi meie hinge ja olemise kese. Meie ühisosa. Meie fenotüüp. Vabadus olla ise ja vabadus olla oma. Võimalus valida, võimalus ise otsustada," rääkis Karis. 

Tema sõnul kujutab 20. august kujutab Eesti vabaduse loos üht ilusamat pööret. "Meil on rahvana põhjust seda meeles pidada, rõõmu tunda ja täna tähistada. Tänada iseend, kuna kõik me oleme andnud oma ainulaadse panuse Eesti iseseisvuse taastamisel," ütles Karis. 

Ta meenutas, et vabadus oli 1991. aasta augustiks eestlastes juba sedavõrd sügaval, et sellest loobumine tundus ilmvõimatu. "Oskasime raskel ajal rahvana kokku hoida ja ühiselt enesekindlust kasvatada. Nüüd mõistame ja kogeme hoopis laiemas ulatuses toimunu tähendust ja mõju. Kui tollal mõtlesime eelkõige vaid Eestist, siis tänaseks on meie vaade avaram ja vastutus suurem," ütles Karis. 

Riigipea sõnul said eestlased kolmkümmend neli aastat tagasi tagasi maailma, kus tohib olla, mõelda ja öelda omamoodi, ning selle tugevus tuleneb vabadusest, võrdsetest võimalustest, solidaarsusest, põhiõiguste kaitsest. "Meie olemus on kirjas põhiseaduses, see kaitseb meie vabaduse piiramise ja liigse ülereguleerimise eest. Rahvas, kes hakkab iseenda õigusi kitsendama murendab, mitte ei tugevda oma kodu. Kõige vähem sobib see kokku aga eestlaste kui vabaduseusku rahvaga," ütles Karis. 

Tema sõnul on igaühel õigus seista oma arvamuse ja veendumuse eest, vajadusel ka koguneda ja avaldada meelt. !"Aga seda tuleb teha teisi arvestaval ja seadusi järgival moel. Selgitades, mitte solvates. Vaieldes, mitte võideldes. Üksteist päriselt ära kuulates, omavahel suheldes. Vabadusega kaasneb vastutus," ütles Karis. 

Tema sõnul tähendab vabadus ka vabadust kuuluda kokku. "Mitte jõuga, vaid vabal valikul, sisemise soovi ja kindla veendumuse alusel. Ärev aeg, mõned põhjendamata jäänud otsused, elu kallinemine ja inimeste majanduslikud toimetulekuraskused on testinud Eesti ühiskonna kuuluvustunnet. Inimeste taju, kas ja mil määral on nad osa riigist," tõdes Karis.  

Tema sõnul elavad maailma õnnelikumad inimesed riikides, kus on külm ja pime, aga kus ei tunta üksinda jäetust. "Õnn tähendab kõige muu juures kuuluvust, olla teistele vajalik ja hoitud ja teisi hoidev. Kogukonna toetuse tunnetamine aitab kindlasti meie kuuluvustunnet parandada ja seeläbi nii inimeste kui ühiskonna kindlus- ja õnnetunnet suurendada," ütles Karis. 

Tema sõnul algab turvatunne kogukonnast."Kuidas ja kas üldse me teineteist tunneme ja tajume? Isegi kui me seda tunnistada ei taha, on meil palju jagada. Ühel on kodus korralik pikk redel ja teisel kuuris töökorras mahlapress. Nii saab kevadel korstna puhtaks ja sügisel õunauputusest lahti. Kes hoiab lapsi ja kes pilli. Keda usaldada metsas seenelkäigul ja kellega sõita kontserdile. Teatakse, tuntakse, hoitakse teineteisel silma peal," ütles riigipea. 

Karise sõnul vajab vabaduse hoidmine pidevat hoolt ning tuleb olla tähelepanelik, sest vabadus ja väärtused on surve all terves ilmas ning sellest on saamas demokraatia sõlmprobleem.

"Maailm tervikuna on keerulises olukorras. Vanad konfliktid on üles sulanud ja uued käivitunud, tänaseks on neid erinevates maailmanurkades kokku üle viiekümne. Senised arusaamad ja kokkulepped on mõranemas. Rahvusvaheline õhkkond on pingetest paks. Taas ähvardavad toores jõud ja sunnivõim panna väärtused ja ühised arusaamad pausile," ütles Karis. 

Tema sõnul ei olegi eestlastel väikese rahvana tegelikult teist teed kui kaitsta põhiväärtusi, mõista konfliktide olemusi üle maailma ning teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2Peame üksteisega rääkima ja oskama kuulata. Kui soovime, et mõistetaks meie muret meile lähedal olevate kriiside pärast, peame mõistma ka teistes maailmanurkades toimuvat. Ka seda, et meie diplomaatia tegelik eesmärk on leida lahendusi, mitte koguda klikke," märkis Karis. 

Tema sõnul hoiavad vabadust ja demokraatiat elus haridus ja kultuur. "Haridus ei anna vaid teadmisi ja oskusi, vaid annab juurde võimalusi teha valikuid, valikud aitavad viia ellu oma soove ja unistusi. Kõik see ulatub tagasi ärkamisaega, pasunakooridesse, laulu- ja mänguseltsidesse, vanavara kogumisse. Iga järgmine põlvkond on pidanud saama eelmisest parema hariduse, kulugu selleks kasvõi terve varandus. Rahva haridus on olnud Eesti edu võti," ütles Karis. 

Ta tõdes, et hariduse omandamine uueneb. "Sel aastal käivitub tehisaru haridusprogramm ning sammhaaval hakkab tehisaru nii õpetajat kui õpilast abistama. Ilmselgelt muudab tehisaru meie õppimist ja kindlasti ei toimu see üleöö, vaid on pidev areng, misjärel väikestest muutustest kujuneb kokku suur ja oluline. Tehisaru peab kasvatama meie tarkust, mitte rumalust," ütles Karis. 

Tema sõnul on eestlased lisaks vabadusele hariduse, teatri, muusika ja raamatu usku. "Statistika ütleb, et oleme Euroopas üks enim raamatuid lugev rahvas. Ka kodus on meil keskmisest oluliselt rohkem raamatuid. Loodame, et tänavune raamatuaasta toob juurde nii lugemist kui lugejaid. Ja hoiab raamatukogude kui kogukonnakeskuste uksed lahti," ütles Karis. 

Riigipea sõnul on eestlaatel põhjust enda üle rõõmu ja rahulolu tunda. "Suures pildis on meil läinud hästi. Kuigi meie meelerahu tahetakse jõuga röövida, oleme siiski ka ärevusega hakkama saanud. Püüame hoida tasakaalu ka siis, kui kõik ümber kõigub. Meie meel ja rahu on endiselt alles. Teame, et Eestis on turvaline elada, ka lastel," ütles Karis.

Presidendi sõnul ei ole Eesti edu  midagi ette antut, oleme kõik oma ümber nähtava iseenda mõistuse ja kätega üles ehitanud ja hoidnud. "Meie jõud ei ole füüsiline, me oleme toetunud vaimule. See kõik kokku on meie vabaduse ja edu lugu. Meie tugevus, enesekindluse allikas. Kolmele sambale – vabadusele, haridusele ja kultuurile toetuv lugu, mis hoiab meid inimestena ja riigina koos. See ongi Päris-Eesti, kus on vabadus olla nii ise kui oma," ütles Karis ja soovis kõigile head iseseisvumise taastamise päeva.