Päästjad manitsevad, et kuumade suveilmadega tuleb randa minevatel lastel kindlasti silm peal hoida. 

Möödunud aastal uppus Eestis 38 inimest, kellest neli olid lapsed. "Meist kõige haavatavamad ei pruugi aduda veega seotud ohte. Seega on ülioluline, et lapsevanemad järgiks veekogude ääres ohutuse põhitõdesid ning jälgiks oma lapsi terve vee ääres veedetud aja, sest uppumine on vaikne ja kiire," märgivad päästjad.

"Lapsed ei pruugi veega seotud ohtusid tajuda. Paraku on nii, et tihti jäetakse lapsed vee ääres järelevalveta. Äärmisel juhul usaldatakse nad paar aastat vanemate õdede-vendade hoole alla. Arvesse ei võeta seda, et täiskasvanute ja laste võimed vees on erinevad. Võib tekkida pettekujutelm, et kui vee sügavus või lainetus on jõukohane vanemale, on see ka lapsele," hoiatavad päästjad.

Nende sõnul võib juhuslik mängimine koduäärse tiigi või basseini ääres päädida libastumisega ja enesele aru andmatagi võib laps vette kukkuda. Vette kukkununa ei pruugi lapsed üldjuhul häältki teha. Veepinnal on väikest last ka raske märgata. Sel põhjusel on hädavajalik, et lapsevanem kannaks hoolt, et väikesed lapsed ei läheks omapäi veekogude äärde.

Põhja päästekeskuse ennetuspartner Anastassia Tulskaja paneb inimestele südamele, et suurim vastutus laste ohutusel lasub lastevanematel. „Mitte ükski ujumisrõngas ega kätis ei taga täit ohutust, kui räägime lastest veekogude ääres. Lapsevanema ülesanne on oma pisemat harida veest tulenevatest ohtudest ning teda vee ääres kaitsta.“