EESTI ELU

Eelmisel aastal sündis üle 9600 lapse

BNS 13 Jaanuar 2025 Comments ()

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel sündis eelmisel aastal kokku 9646 last, mis on 1075 last vähem kui 2023. aastal. FOTO: Pixabay

Eelmisel aastal sündis 4744 tüdrukut ja 4902 poissi. Kaksikuid sündis 142 paari, neist 35 paari poisse, 54 paari tüdrukuid ja 53 segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud. Tallinnas sündis 3219 last, Harjumaal 1475, Hiiumaal 61, Ida-Virumaal 624, Jõgevamaal 199, Järvamaal 188, Läänemaal 127, Lääne-Virumaal 411, Põlvamaal 160, Pärnumaal 618, Raplamaal 242, Saaremaal 220, Tartumaal 1400, Valgamaal 157, Viljandimaal 334 ja Võrumaal 211 last.

Eelmisel aastal olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia, Mia, Emilia, Olivia, Saara, Emma, Eva, Arabella, Nora ja Lenna. Poistele pandi enim nimeks Mark, Hugo, Oliver, Sebastian, Aron, Robin, Leon, Oskar, David, Markus, Miron ja Rasmus.

Möödunud aastal sõlmiti 5775 abielu, neist 290 vaimulike poolt. Lahutati 2793 abielu. Uus nimi anti 2314 isikule, neist eesnimi 552, perekonnanimi 1491 ning ees- ja perekonnanimi 271 inimesele.

Eelmisel aastal suri 15 596 inimest.

Möödunud aasta detsembris sündis 732 last, neist 375 poissi ja 357 tüdrukut. Kaksikuid sündis 12 paari, neist üks paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja neli segapaari. Sõlmiti 354 ja lahutati 232 abielu ning registreeriti 1328 surma. Uus nimi anti 189 inimesele.

2023. aastal sündis 10 721 last, sõlmiti 5822 abielu, neist 303 vaimulike poolt. Lahtutati 2523 abielu, suri 15 832 inimest. Uus nimi anti 2219 inimesele.

Sel korral kohtusid aasta kooli võrgustiku liikmed Võrus. Tegemist oli veelgi erilisema kokkusaamisega, sest tänavu möödub Võru gümnaasiumil aasta kooli tiitli saamisest viis aastat ning ühtlasi tähistab kool oma kümnendat sünnipäeva. Fotol esindajad Võru gümnaasiumist, Läänemaa ühisgümnaasiumist, Jõhvi gümnaasiumist ja Tallinna 32. keskkoolist. FOTOD: Aigar Nagel

FOTOD Aasta koolide esindajad kohtusid Võru gümnaasiumis

18.04.2025

Uued nõuded koolidele puudutavad ka koolitransporti ja muru niitmist

17.04.2025

Peale teoreetiliste sõnavõttude said osalejad võimlas kehad ka füüsiliselt liikuma.

Võru vald kutsus esimest korda kokku liikumisseminari

17.04.2025

Ahjudest ja Rail Balticast Otse Brüsselist, kohtumistelt saadikute ja ametnikega

18.04.2025

Ministeerium tahab 68 miljoni euro eest heina niita

BNS 13 Jaanuar 2025 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Ministeerium tahab 68 miljoni euro eest heina niita">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Kliimaministeerium kirjutas seadusesse 68 miljoni euro suuruse rahapaja, mis jagatakse rangelt võttes inimestele selle eest, et nad heina niidaks, kirjutab Postimees.

ERR kirjutas lõppenud nädalal esimesena, et kliimaseadusesse lisandus uus meede – pärandniitude taastamise meede suurusega 68,1 miljonit eurot ning selle eesmärgiks on, et Eestis kasvaks 2027. aastaks pärandniitude arv 41 000 hektarilt 50 000 hektarile.

Mitteteaduslikult üldistades on probleem ametnike jaoks järgmine: läinud sajandil oli väikepõllumajandus ja loomakasvatus Eestis laiemalt levinud. Loomad lasti välja sööma ja selle tulemusena tekkisid nn pärandniidud – väheste suuremate puudega heinamaa. Kui väikeses mahus loomakasvatus end enam ära ei tasunud ja loomad kadusid, hakkas loodus neid alasid tagasi võtma ning sinna peale mets kasvama. Kui Euroopa Liit tuli, siis arvati pärandniidud liiduüleselt kaitstavate alade hulka. Häda oli aga selles, et need hakkasid aina võsastuma. Mida teha? Riik hakkas siis sisuliselt heina niitmise eest raha jagama ja mitte vähe.

FOTOD Aasta koolide esindajad kohtusid Võru gümnaasiumis

18.04.2025

Uued nõuded koolidele puudutavad ka koolitransporti ja muru niitmist

17.04.2025

Võru vald kutsus esimest korda kokku liikumisseminari

17.04.2025

Ahjudest ja Rail Balticast Otse Brüsselist, kohtumistelt saadikute ja ametnikega

18.04.2025

Maksuamet ei tohi igat sularaha väljavõttu ümbrikupalgaks pidada

BNS 12 Jaanuar 2025 Comments ()

Kaubandus-tööstuskoda andis rahandusministeeriumile teada, et maksu- ja tolliamet ei tohi hakata firma kontolt sularaha väljavõtmist kergekäeliselt ümbrikupalga maksmisena tõlgendama.

Koda toetab küll eesmärki takistada maksudest kõrvalehoidumist ja edendada ausat konkurentsi, kuid samas ei tohi maksu- ja tolliamet langetada maksumenetluses otsuseid ennatlike järelduste pealt, nagu tähendaks ettevõtte kontolt sularaha väljavõtmine automaatselt ümbrikupalga maksmist.

"Iga tuvastamata makse või tegevuse lugemine ümbrikupalgaks ja selle maksustamine sotsiaal- ja tulumaksuga ei ole põhjendatud ning maksu- ja tolliamet peab suutma kindlatele tõenditele tuginedes tõendada, et ettevõtte maksis töötajale ümbrikupalka," kirjutab koda enda tagasisides.

Rahandusministeerium avalikustas hiljuti tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse isikustamata ümbrikupalga maksustamist nii, et edaspidi on maksuhalduril võimalik ümbrikupalga väljamakse tuvastamisel seda käsitada erisoodustusena, millelt tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaks. Täna on maksuhalduril võimalik isikustamata ümbrikupalga puhul nõuda üksnes tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Rahandusministeerium prognoosib, et muudatuse tulemusena suureneb sotsiaalmaksu laekumine 1,7 miljoni euro võrra aastas.