EESTI ELU

Rallisõitja Ott Tänaku kõrvale istus uus kaardilugeja

Rallisõitja Ott Tänaku kõrvale istus uus kaardilugeja

Ott Tänak testis kolmapäeval Soomes Hyundai i20 Rally1-autot, kus tema kõrval istus tavapärase paarimehe Martin Järveoja asemel 29-aastane Jakko Viilo, kirjutab Postimees.

Tänak jagas kolmapäeval Instragrami lugudes fotosid, kuidas ta lendas helikopteriga rallitestile ning tuli sealt hiljem tagasi. Piltidel istus tema taga laiemale avalikkusele tundmatu kaardilugeja Jakko Viilo.

Ralliringkondades on arutletud, et Järveojat vaevas pärast Soome avariid seljavigastus, kuid asjaosalised pole seda infot kinnitanud. Tänaku meediaesindaja Henri Rump kinnitas aga Postimehele pärast artikli algset avaldamist, et kolmapäevasel testil istus Tänaku kõrval just Viilo. "Martin on suvepuhkusel ja Jakko Viilo asendas teda," selgitas Rump.

29-aastane Võrumaalt pärit kaardilugeja, kes alustas oma rallikarjääri vanema venna Steven Viilo kaardilugejana 2015. aastal olles 20-aastane. Peamiselt on Jakko Viilo osalenud rallidel Eestis ja lähinaabruses. MM-rallidel on ta startinud kolm korda, neist kahel oli ta 2023. aastal kaardilugejaks kogenud Egon Kaurile.

Tänavu on Viilo lugenud kaarti 21-aastasele Mark-Egert Tiitsule, kes sõidab esisillaveolise Ford Fiesta Rally4-autoga ja on enne viimast etappi Eesti meistrivõistluste juunioride arvestuse liider.

Martin Järveoja saab järgmisel nädalal Kreekas MM-rallil koos Ott Tänakuga startida. Augusti alguses elasid Tänak ja Järveoja Soomes rallil üle karmi avarii. Nende Hyundai libises kolmandal kiiruskatel kiires vasakkurvis rajalt välja ning sõitis suurel kiirusel vastu puud.

Lõuna-Eestis tuleb ulatuslik evakuatsiooniõppus

Lõuna-Eestis tuleb ulatuslik evakuatsiooniõppus

Päästeamet ja Kaitseliit korraldavad  4. kuni 6. oktoobrini Lõuna-Eestis ulatusliku evakuatsiooni õppuse Lõuna Sild, kuhu kaasatakse 1000 kohalikku elanikku.

Evakueeritavad kaasatakse õppusele 5. ja 6. oktoobril. Lõuna Sild on Eesti ajaloo suurim evakuatsiooniõppus. 

Lõuna Sillale oodatakse osalema inimesi eelkõige Tartust, Võrust, Põlvast ning Setomaa, Kanepi, Tõrva, Rõuge, Räpina, Elva ja Kambja valdadest. Inimesed täidavad õppusel evakueeritavate rolli, keda evakueeritakse Viljandimaale. Osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida, milleks on info leitav päästeameti kodulehelt. 

Õppusel osaleb viis maakonda: Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandimaa.

Lõuna päästekeskuse juhi Tagne Tähe sõnul on tegemist suurima ulatusliku evakuatsiooni õppusega, mis Eestis seni läbi viidud. „Paraku on sõjaoht viimastel aastatel ida suunalt kasvanud ja seetõttu peame valmistuma kõige tõsisemaks stsenaariumiks,“ ütles Tagne Tähe. „Lõuna Sild annab nii evakueeritavatele kui ka evakuatsiooni läbiviijatele väga väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, et sellega arvestada.“

Õppusel osalejatele pakutakse  ühtlasi elanikkonnakaitse koolitust, mis annab soovitusi, kuidas ise erinevateks kriisideks paremini valmis olla ja teadmisi, mida tähendab evakueerumine päris elus.

„Evakueeruda on vaja olukordades, kus paigale jäämine on inimesele eluohtlik,“ rääkis Tagne Tähe. „Seetõttu tuleb reaalses ohuolukorras evakuatsioonikorraldusse suhtuda väga tõsiselt. Igaühel tasub läbi mõelda, kas ja kuidas on tal ja ta perel võimalik omal jõul minna sugulaste või sõprade juurde. Riik peab tagama transpordi ja evakuatsioonikoha neile, kellel pole võimalik ise kuhugi liikuda.“  

Lisaks korraldab Eesti Punane Rist õppusel osalejatele esmaabikoolitusi. 

Õppuse ettevalmistamisse ja läbiviimisse panustavad Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna kõik malevad ja Naiskodukaitse ringkondade evakuatsioonirühmad.

„Kaitseliidu roll õppuse raames on toetada Päästeametit ning kohalikke omavalitsusi õppuse planeerimisel ja läbiviimisel nii vajaliku oskusteabe kui ka personaliga. Õppuse raames harjutame erinevate tasandite juhtimisprotseduure, et kinnistuks planeerimise käigus ühtlustatud arusaamad ning tegevusühtsus operatsiooni juhtiva Päästeameti regionaalse staabi, malevate koordinaatorite ning evakuatsioonirühmade, kohalike omavalitsuste ja kaasuvate koostööpartnerite vahel,“ ütles Lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt.

„Peamiseks treenitavaks üksuseks Kaitseliidu poolt on Naiskodukaitse kuus evakuatsioonirühma, kes harjutavad evakuatsiooniketi toimimist kui ka rühmade omavahelist koostööd. Suuremahuline õppus Lõuna Sild loob selleks igati reaalsed tingimused andes erinevatele osapooltele võimaluse harjutada tsiviilelanikkonna evakuatsiooni sõjaliseks kriisiks ettevalmistamisel ning panustab seeläbi laiapindse riigikaitse arendamisse.“ 

Evakuatsiooni korralduse eest vastutab päästeamet ning see viiakse läbi koostöös Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kohalike omavalitsuste, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse, sotsiaalkindlustusameti ja terviseametiga.  

Ulatuslik evakuatsioon tähendab päriselus tuhandete inimeste ümberpaigutamist ohutusse asukohta. Evakuatsioonikorralduse saabumisel tuleb seda viivitamatult täita: selle ignoreerimine võib tähendada ohtu enda ja lähedaste elule.  

Avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige inimestele, kellel pole ise võimalik kusagile mujale minna. 

Maa-amet avaldas geoportaalis 2024. aasta ortofotod

Maa-amet avaldas geoportaalis 2024. aasta ortofotod, mis katavad suure osa Eestimaast.

2024. aastal keskenduti Kagu-Eestile ja Loode-Eestile, tihedamalt asustatud aladest jäid pildistamisvalikusse Tartu, Pärnu, Viljandi, Viimsi, Kuressaare, Lihula, Pärnu-Jaagupi, Tootsi, Vändra, Võhma, Põltsamaa, Suure-Jaani, Elva, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Tõrva, Otepää, Põlva, Räpina, Valga, Antsla ja Võru. Tallinna andmed lisanduvad hiljem.

Aeromõõdistuslendudega kogutakse riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet. Aerofotod töödeldakse fotogramm-meetriliselt digitaalsete stereotööjaamadega ortofotodeks ja kõrgusmudeliteks, mis on väärtuslik materjal seireks, ruumianalüüsideks ja kaartide tegemiseks. Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. 

Ortofotode lahutusvõime jääb suviste lendude puhul 25 sentimeetrit, kevadiste lendude puhul 20 sentimeetrit ja tiheasustusalades 10 sentimeetrit.

Ortofotodega saab tutvuda maa-ameti kaardirakenduses või WMS-teenuses ning alla laadida avaandmetena.

Samal ajal on kogutud ka aerolaserskaneerimise andmeid, tiheasustusalades 18 p/m2, kevadel 2 p/m2 , suvistel lendudel 0.8 p/m2 ja kaldaerofotosid, mida näeb aadressil https://fotoladu.maaamet.ee/


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD