Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul näitab juhtum, et viirus ei ole Eesti metsadest kuhugi kadunud. „Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati neli kuud tagasi Põlvamaal. Seega näitab Võru vallas tehtud metssea proov, et viirus on Eestis endiselt levimas,“ ütles Kalda.

Tänavu on Eestis reedese seisuga sigade Aafrika katk tuvastatud seitsmel metsseal, millest üks Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

Vähesed leiud ei anna alust kindlustundeks. Sigade Aafrika katku viirus, nagu iga teinegi viirus, on pidevas muutumises ning kõik nakatunud metssead ei hukku, kandes samas viirust edasi, nakatades teisi karjaliikmeid. Taud on endiselt meie metsades elujõuline ja ohustab kodusigu.

Kalda sõnul on ka naaberriigis tuvastatud viiruspositiivseid metssigu ning tabandunud on ka farm. „Läti teavitas kodusigade haigestumise juhtumist neljapäeval. Tegemist on üle 500 seaga farmiga, mis asub 40 kilomeetri kaugusel Eesti-Läti piirist Valmiera piirkonnas,“ lausus Kalda.

Valmiera piirkonnas on sellel aastal sigade Aafrika katk diagnoositud 79 metsseal. „Seega samamoodi nagu ka Eesti kogemus näitab, tuvastatakse sigade Aafrika katku kodusigade juhtumid nendes piirkondades, kus viirust on tuvastatud ka metssigadel. Selle ilmselge seose pärast on väga oluline, et seapidajad rakendaksid järjepidevalt bioturvalisuse meetmeid, et vähendada viiruse farmi levimise riski,“ lisas Kalda.

Juhul, kui keegi leiab hukkunud metssea, siis tuleb sellest teatada rakenduse kaudu või helistades infotelefonil 605 4767.

Peaminister Kaja Kallase sõnul pole kaitse-eesmärkidel 1,6 miljardi euro leidmine "nipsust" lihtsalt tehtav, samas on Eesti läbi liitlassuhete kaitstud. 

Kallas rääkis neljapäeval valitsuse pressibriifil, et kui vaadata veidi tormiliseks muutunud debatti kaitsevõime üle, siis tundub, et see käib ringiratast ja üks ning sama teema tõstatub eri kohas üha uuesti.

"Me oleme liitunud NATO-ga 2004. aastal ja tegime seda kahel põhjusel. Esiteks ei taha me kunagi enam olla üksi ning teiseks ühinesime kaitsealliansiga, mis kogumis on maailma suurima kaitsevõimekusega sõjaline liit," rääkis Kallas. 

Selle kaitsevõimekuse saavutamine on Kallasesõnul  kõikide liikmete investeeringute tulemus. "Kuid nüüd oleme jälle ringiga alguses, justnagu me peaksime üks olema valmis Venemaale vastu seisma. Et peame üksi ja iseseisvalt saavutama sellise sõjalise võimekuse, mis on võrdne meie agressiivse naabri omaga. Tegelikult me üksi ei suuda sellega võistelda ja ei ole kunagi ka sellele panuseid pannud," ütles Kallas. 

Tema sõnul on Eesti alliansis, mis tähendab, et Eestil on oma kaitsevõime, ja see, mis tuleneb liitlaste panusest. "Selles debatis on minu hinnangul täiesti põhjendamatult vehitud võrdlusega 1939. aastast, mis puudutab meie kaitsevõimet. Sest see olukord on täiesti teistmoodi - toona olime üksi ja see sai meile saatuslikuks, täna aga mitte," ütles Kallas. 

Ka ei võetud Kallase sõnul toona kaitsevõimesse investeerimist nii tõsiselt nagu Eesti on praegu teinud. "Aru saama peab ka sellest, et me ei saa kogu ühiskonda seisma jätta, kõigil on rahalised vajadused. Ja selline "põletatud maa" taktika pole ka heidutuseks parim," ütles Kallas.

Ta rõhutas, et Eesti panustab tänavu kaitsesse 1,3 miljardit eurot, mida on varasemast oluliselt rohkem. "Ja lihtsalt nipsust kohe 1,6 miljardi euro lisamine lihtsalt ei ole tehtav," ütles Kallas.

Tema sõnul võistleb Eesti teatavate võimekuste osas juba praegu maailma tippudega ja mitte arvestades protsenti inimese kohta, vaid absoluutnumbreid.