EESTI ELU
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi.
Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.
SEB liisingujuhi Rein Karofeldi sõnul suureneb automaksu tulemusel veelgi nende noorte hulk, kellel puudub isiklik sõiduvahend.
Karodeldi sõnul ei peegelda praegune Eesti automüügiturg vähemalt seni, et käes oleks mootorsõidukimaksu eelne periood – uute sõiduautode turg on võrreldes eelneva aastaga pea 14-protsendilises languses. "Kuigi seadus on tänaseks vastu võetud, siis järjekordi automüügisalongide uste taga pole. Ilmselt kehtib siin tava, et eestlane reageerib üldjuhul viimasel hetkel, kuid ega ka muud täiendavad planeeritavad maksutõusud üleliia optimismi ei sisenda," ütlöes Karofeld.
Kõikide vähemal või rohkemal määral uue maksuga seotud osapooltel on Karofeldi sõnul praegu küsimusi enam kui vastuseid. "Liisingu kliendi esimene mure võiks olla registreerimismaksu finantseerimine. Sisetunne ütleb, et see kujuneb praktikaks. Küll aga on tähtis rõhutada, et tegemist on maksu ja maksu kogumise, mitte automüüja poolt realiseeritava vara hinna tõusuga," ütles SEB liisingujuht.
Tema sõnul tasub liisingufirmasid mõjutava sõidukite registreerimismaksu registrisse kandja. *"Oluline on märkida, et kui liisinguvõtja registreerib liisinguperioodi lõppedes omandi enda nimele ja ta on olnud liisingulepingu kehtivuse ajal vastutav kasutaja, siis maks ei rakendu. Samal põhjusel ei tasu muretseda ka tänastel liisingu klientidel, kes plaanivad oma sõiduki liisingulepingu ennetähtaegset lõpetamist ja vara väljaostmist - seda pole vaja teha," ütle Karofeld.
Lisanduv administratiivne koormus kõikidele seotud osapooltele ja mõju Eesti 2025. aasta automüügile, mis saab vähemalt alguses kindlasti olema tagasihoidlik, on Karofeldi sõnul vaid jäämäe tipp. Sel suvel SEB poolt läbi viidud uuringust selgus, et autot omavatest 18-29-aastastest noortest kogunisti 80 protsenti omavad enam kui viis aastat vana autot ning vaid neljal protsendil sellesse vanusegruppi kuuluvatel noortel on isiklikuks sõiduvahendiks uus auto.
"Rakendatava maksuga motiveerime inimesi kasutama sõidukeid oma eluea lõpuni, olles samas teadlikud, et vanemad sõidukid on üldjuhul vähem keskkonnasõbralikud. Kuigi trend osta algaja autojuhina kasutatud auto töötab maksustamisel pigem noorte kasuks, ei saa me automaksu kontekstis rääkida üheselt soovist reguleerida keskkonna saastamist," ütles Karofeld.
Tema sõnul tõstab planeeritav automaks kindlasti üldist elukallidust. "Eelmainitud uuringust ilmnes lisaks, et neljandik 18-29-aastastest Eestimaa noortest ei plaani tulevikus autot seotada ning peamise põhjusena toodi seejuures välja ebapiisavad rahalised vahendid. Automaksu kontekstis suurendab see arvatavasti isiklikku sõiduvahendit mitte omavate noorte hulka veelgi," märkis Karofeld.
Kui otsida mootorsõidukimaksust midagi positiivset, siis Karofeldi sõnul on registreerimismaks osutunud väiksemaks, kui algselt plaanitud. "Kui kasutame vähem isiklikke sõidukeid, on võit keskkonnale olemas ja loodetavasti populariseerime seeläbi ka ühistransporti. Samuti võime käesoleva aasta viimastesse kuudesse loodetavasti oodata automüügi-turu elavnemist ning püüame selle tuules ära lahendada meid aastaid vaevanud probleemi, kus transpordiameti liiklusregistris on fantoomsõidukid, mida reaalsuses ei eksisteeri või mida ei kasutata," lisas Karofeld.
SEB Eesti noorte uuring viidi koostöös Norstatiga läbi 2024. aasta juulis. Uuringus osales 400 noort vanuses 18-29-aastat.
- Tervisekassa järgmise aasta eelarve puudujääk on 210 miljonit eurot
- Ligi veerandil Eesti noortest on kogutud üle 3000 euro
- Keskmine palk kasvas aastaga 7,2 protsenti 2007 euroni
- AirBaltic avalikustas lennukitele pandavad Eesti linnade nimed
- Kuperjanovi pataljoni tabanud haiguspuhangut uuritakse laboris
- Sidefirmad: internet on Eestis piisavalt kiire ja mõistliku hinnaga
- Neljandik Eestimaa noortest ei plaani tulevikus autot osta
- Eesti inimesed valmistuvad automaksu tulekuks
- Inimeste laenuvajadus on aastaga kasvanud
- Võrumaa arenduskeskuse meeskonnaga liitus Reet Kasekamp
- Õpetajate töötasu on hoogsalt kasvanud
- Tervisekassa nimel kirjutavad ja helistavad inimestele petturid
- Admiral Pitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Järva malev
- Noored sooviks iga kuu teenida 1500–2000 eurot kätte
- Valio Eesti kaotas mullu kolmandiku kasumist
- Juulis registreeriti 917 sündi
- Kütteseadme uuendamise taotlusvoor pikeneb 11. septembrini
- Eesti kaalub vanglakohtade väljarentimist välisvangide tarbeks
- 40 protsenti sõidukikahjudest toimub parklates
- Elisa kontrollib Omniva nimelt petusõnumite saatmist
- Ettevõtte tulu avansiline maksustamine tekitab ettevõtjates ärevust
- Hinnavõrdlus: koolitarvete ostukorvi maksumus on poodides vähenenud
- Rahahädas valitsus liigub sotsiaaltoetuste kärpimise poole
- Tänavune Maapäev toimub Võrumaal
- President kuulutas automaksu seaduse välja
- Parempoolsed: peame kaaluma pensioniea tõstmist
- Eesti idapiiril käivitub täielik tollikontroll
- Minister ootab põllumeestelt ülevaadet ilmaoludest tekkinud kahjudest
- 9. klassi hinded tuleb edaspidi välja panna hiljemalt 1. juunil
- Maksavähi juhtumite arv on järjepidevalt kasvanud
- Valdav enamus pole valitsuse tööga rahul
- Eramute omanikud saavad taotleda kütteseadme uuendamise toetust
- Enamus töötajaid tunneb muret tuleviku palgamuutuste pärast
- Vabatahtlikud leidsid Nursipalust mitmeid haruldasi taimi
- Kaks kolmandikku eestlastest võiks sõita elektriautoga
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Autojuhte ajab enim närvi nende sõidurajale trügijad">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kooliaastaga kaasneva ummikuhooaja eel uuris IF Kindlustus, mis ajab enim sõidukijuhte närvi, ning selgus, et kõige rohkem häirib Eesti autojuhte see, kui keegi nende sõidurajale trügib, eriti kui ta teeb seda suunatuld näitamata.
Uuringust ilmnes, et koguni 67 protsenti juhtidest saab kurjaks, kui teine juht ei näita manöövreid tehes suunatuld. 56 protsenti juhtidest on väga häiritud, kui mõni teine sõiduk trügib ootamatult nende sõidurajale, pooled juhid on aga vihased, kui kaasliiklejad liiguvad lubatud sõidukiirusest aeglasemalt, pidurdavad järsult või kasutavad roolis olles mobiiltelefoni.