Taristuehituse liit saatis esmaspäeval riigieelarve läbirääkimisi pidavale valitsusele pöördumise, milles rõhutab praegu langetatavate otsuste pikaajalist mõju ning nõuab teehoiu rahastamise taseme kohest viimist vähemalt 250 miljoni euroni aastas, mis on liidu hinnangul miinimum teede seisundi säilitamiseks. 

Taristuehituse liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on käimasolevatel eelarvekõnelustel väga oluline mõju Eesti teedevõrgu seisukorrale ja selle arendamisvõimekusele lähikümnendite jooksul. "Kui valitsus ei langeta õigeid otsuseid ega eralda riigiteede hoiuks piisavalt vahendeid, siis halveneb meie teede olukord lähiajal märgatavalt, inimeste jaoks muutuvad teed ohtlikumaks, väheneb ligipääsetavus ning teekonnad pikenevad. Riigieelarveliselt saavad teede säilitamiseks ja korrashoiuks kuluvad summad tulevikus olema palju suuremad kui praegu vaja oleks," märkis Trei pressiteates.

Trei sõnul on riigieelarve läbirääkimiste kontekstis eriti oluline, et teedevõrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks koheselt teehoiu rahastamise tase vähemalt 250 miljonit eurot aastas. "Sealjuures oleks selline tase pea kaks korda vähem kui riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilises analüüsis välja toodud koguvajadus teede arendamiseks ja säilitamiseks," tõdes ta ning lisas, et sealjuures on veelgi halvem kohalike teede olukord, kus valitseb samuti pidev vahendite puudus.

Trei lisas, et taristuehitajad on viimase paari aasta jooksul pidevalt proovinud juhtida valitsuse tähelepanu riigi- ja kohaliku teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite kroonilisele puudusele, kuid seni pole sel piisavat tulemust olnud. "Samas on tegu üliolulise valdkonnaga, millel on tugev mõju nii majandusele, regionaalarengule kui inimeste turvalisusele. Riigil puudub taristuehituse pikk plaan, mistõttu on löögi all kogu sektor ja riigi enda võimekus tulevikus teid nõuetekohaselt säilitada ja ehitada, et sellega tagada inimeste liikuvus ning turvalisus, riigi ja piirkondade areng," ütles Trei.

Tema sõnul on riigiteede hoiu aastaid kestnud rahaliste vahendite puudus jõudnud praeguseks staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast peaks riigiteedesse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot, kuid ette on nähtud vaid 153 miljonit eurot. Sealhulgas näiteks liiklusohtlike kohtade ümberehitamise meetme raames investeeritakse vaid 12 protsenti sellest, mida tehti aastas viimase nelja aasta jooksul. 

Kui kehtivas teehoiukavas on kirjas, et riigiteede olemasoleva seisundi säilitamiseks tuleks aastas teha umbes 200 kilomeetrit katete taastusremonti, siis tänavu on plaanis uuendada katteid vaid ligi 80 kilomeetrit ehk 40 protsenti vajaminevast.

Transpordiamet plaanib riigieelarves eraldatud vahenditega teha 2024. aastal teetöid kokku ligi 1060 kilomeetril, mis on üle 300 kilomeetri vähem kui eelmisel aastal ning kaks korda vähem kui kolme aasta eest. "See tähendab, et ühel hetkel hakkavad teed nõudma järsult rohkem vahendeid, kuna tuleb teha õigel ajal korrastamata jäänud tee konstruktsiooni läbivat kapitaalremonti," nentis liidu tegevjuht.

Riigikontrolli audit 2022. aasta septembrist tõi välja, et Eesti ei suuda selliselt jätkates ka täita 2030. aastaks Euroopa Liidu ees võetud kohustusi TEN-T võrgu ehk põhimaanteede väljaehitamisel.  Trei lisas, et sel aastal uuendatud TEN-T määrus seab eesmärgiks vähendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju ning suurendada taristuvõrgu ohutust ja vastupidavust, mida ei ole aga võimalik eraldatud ning aina vähenevate vahenditega teha.   

SEB korraldatud uuringust selgub, et lapsevanemad annavad lastele taskuraha võrreldes mullusega vähem regulaarselt ja lisaks jälgivad vanemad ka rohkem seda, millele laps oma taskuraha kulutab.

Küsimusele, kas nende lapsed saavad iseseisvaks kulutamiseks taskuraha, vastas 45 protsenti lapsevanematest, et saavad aeg-ajalt ning 44 protsenti vastas, et lapsed saavad taskuraha regulaarselt. Läinud aastal andsid lastele aeg-ajalt taskuraha 35 protsenti vanematest ja regulaarselt tegi seda 50 protsenti. Vanematest viis protsenti ehk kahe protsendipunkti võrra rohkem kui mullu vastas, et lapsed teenivad endale ise taskuraha. Vähenenud on aga nende vanemate hulk, kes oma lastele üldse taskuraha ei anna – kui mullu oli selliseid vanemaid 10 protsenti, siis tänavu kuus protsenti, teatas SEB.

„Regulaarne lastele taskuraha andmine on märgatavalt vähenenud, seda arvatavasti pikaleveninud majanduslanguse ja kiire hinnatõusu tõttu, mis on muutnud perede rahalise toimetuleku keerulisemaks,“ nentis SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš. „Samas on tore näha, et vähenenud on vanemate hulk, kes kas ei saa või ei soovi lastele üldse taskuraha anda.“

Kõige suurem hulk ehk 40 protsenti vanematest annab oma lapsele taskuraha keskmiselt kuni 20 eurot kuus, 34 protsenti annab 21–40 eurot ja 17 protsenti annab 41–80 eurot kuus. 81–120 eurot taskuraha annab vanematest kuus protsenti, 121–160 eurot annab üks protsent ja üle 160 euro kaks protsenti.

„Võrreldes läinud aastaga on laste taskuraha summad mõnevõrra muutunud – kolme protsendipunkti võrra on vähenenud nende vanemate hulk, kes annavad lapsele taskuraha kuni 20 eurot kuus ja seitsme protsendipunkti võrra kasvanud vanemate arv, kes annavad lapsele 21–40 eurot kuus,“ märkis Tkatš. „Samas on viie protsendipunkti võrra vähenenud ka nende vanemate hulk, kes annavad lapsele 41–80 eurot kuus.“ 

Huvitava tõsiasjana tõi Tkatš välja, et isad on lastele taskuraha andmisel mõnevõrra heldemad kui emad. „Taskuraha summa kuni 20 eurot kuus on peamine, mille puhul võib täheldada, et emade osakaal on suurem kui isade oma, vastavalt 44 ja 36 protsenti, aga suuremaid summasid annavad lastele taskurahaks pigem isad kui emad,“ märkis ta.  

Isad ja jälgivad ka emadest veidi harvemini seda, millele lapsed oma taskuraha kulutavad, kuid mõlemad on seda võrreldes läinud aastaga hakanud tegema sagedamini. Mõnikord teeb seda 50 protsenti isadest ja 42 protsenti emadest, mullu vastavalt 62 ja 55 protsenti, pidevalt aga 41 protsenti isadest ja 50 protsenti emadest, mullu 26 ja 37 protsenti. Üldse ei jälgi oma lapse kulutusi vaid üheksa protsenti isadest ja seitse protsenti emadest, mullu 11 ja seitse protsenti.

„Taskuraha kasutamist on vanematel lihtsam jälgida siis, kui anda seda lapsele pangaülekandega, mida enamik ehk 62 protsenti vanematest ka teeb,“ rääkis Tkatš. „Lapse pangakaardile tasub määrata ka päeva- ja kuulimiidid, et taskuraha ootamatult ühe korraga ära ei kuluks,“ lisas ta.

Pangakontot ja -kaarti kasutabki 80 protsenti lastest ja oma esimese pangakaardi sai 57 protsenti neist juba 7–10-aastaselt. 11–14-aastaselt sai pangakaardi 38 protsenti lastest ja vaid kuus protsenti sai selle 15–17-aastaselt.

SEB korraldatud uuring toimus tänavu juulis ja augustis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele 1001 lapsevanemat üle Eesti.