EESTI ELU

Kodukindlustuse juhtumite arv on tänavu tõusnud

Kodukindlustuse juhtumite arv on tänavu tõusnud

Swedbanki kodukindlustuse andmete järfi juhtus sel aastal Eesti kodudes päevas keskmiselt 43 õnnetust, mis tekitasid kahju inimeste kodule ja varale; juhtumite eest maksis Swedbanki kindlustus 11 kuu jooksul välja 14,6 miljoni eurot.

"Kahjuavalduste arv on aastataguse ajaga võrreldes tõusnud – üle 14 500 leibkonna on kogenud selle aasta 11 kuu jooksul ettenägematut rahalist kahju seoses oma kodu või koduse varaga," märkis Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks pressiteates. "Kuna mõned  suuremad juhtumid on veel käsitlemisel ning detsember veel kestab, prognoosime sel aastal toimunud kahjujuhtumite väljamakstavate hüvitiste summaks üle 22,5 miljoni euro," lisas ta.

Suurimaid kahjusid põhjustasid tulekahjud. "Tuleõnnetuste kahjuavalduste arv on viimasel neljal aastal jäänud 130–200 vahele  aastas. Kahjusummad on võrreldes teiste juhtumitega suurimad, sest vara ei kahjusta ainuüksi tuli. Enamasti tekitab kustutusvesi veel täiendavat kahju. Lisaks hoonele või korterile hävivad enamasti tule, suitsu ja vee tõttu ka mööbel ja isiklikud esemed," selgitas Laks.

Tänavune suurim kahjusumma, mille põhjustas tuli, ulatub üle 370 000 euro. Juhtumi käigus hävitas tuli eramaja ning selles oleva vara. Ka kahjusumma suuruselt teises kahjujuhtumis tekitasid tule- ja veekahjustused eramajas kahjusid rohkem kui 338 000 euro ulatuses – suurem osa majast ja kodusest varast hävines.

Ka ettearvamatud loodusjõud tekitavad inimeste kodule ja varale üha sagedamini ja suuremat kahju. Näiteks selle aasta rahetormi suurimad kahjuhüvitised jäid Swedbanki kindlustuses vahemikku 2800–8000 eurot, üleujutuste kahjud aga 5300­–39 000 euro vahele

Kõige tihedamini põhjustab hoonetes kahjusid lekkiv torustik. Need moodustavad 45 protsenti kõikidest ehitistega seotud kindlustusjuhtumitest. Selle aasta suurim kahjusumma, mille põhjustas torustik, oli ligi 58 800 eurot. Suurim vastutuskindlustuse kahjusumma oli 30 000 eurot ning selle põhjustas WC-s lõhkenud survevoolik, mille tõttu said kahjustusi kolm allpool olevat korterit.



 

Jõululaupäeva eelne tööpäev on lühendatud

Jõululaupäeva eelne tööpäev on lühendatud

Teisipäevasele jõululaupäevale eelne tööpäev esmaspäeval on vastavalt seadusele kolme tunni võrra lühem.

Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida. 

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Eesti rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.




 

Sünoptikute sõnul paistab jõuluaeg silma madalrõhkkondadega

Sünoptikute sõnul paistab jõuluaeg silma madalrõhkkondadega

Keskkonnaagentuuri sünoptikute analüüside järgi jõuluilm tänavu kõikjale lumist kargust ei paku ja pigem annavad tooni intensiivsed madalrõhkkonnad. FOTO: Aigar Nagel

"Detsembri teine pool paistab silma madalrõhkkondade erilise agarusega – seda nii enne kui pärast tähtsaimat päeva, jõulupäeva," teatas keskkonnaagentuur. "Üks madalrõhuvöönd hääbub ja teine pole veel sissetungi alustanud. Nädal algab lisanduva vihma ja lörtsi ning plusskraadidega. Õhtul pudeneb idaservas ka lund ja napilt alla nullkraadi langev temperatuur annab ilmale veidi kargema näo."

Ööl vastu jõululaupäeva tibab lääne pool veidi vihma ja temperatuur on napilt üle nulli. Eesti idatiiba lisandub lörtsi ja lundki ning termomeetrinäidud tiirlevad kraadi ulatuses nulli ümber.

Jõululaupäev Lääne-Eestisse suuremat lisa sajule ei too, aga õhk on niiske ja võib tibutada uduvihma. Temperatuur on napilt plussis, jõuluõhtul nulli ümber ja paraku tuleb leppida musta maaga. Ida pool saavad väikest lumelisa eelkõige Võru- ja Põlvamaa, aga mujal on eelmise päeva sajust veel valge kiht maas. Õhtuks langeb temperatuurifoon taas nullini ja üldpilt muutub jõulupühadele kohaselt valgemaks ja helgemaks.

Jõulu esimese püha öö algab veel üsna rahulikult ja nullilähedase temperatuuriga. Kuid juba hommikuks annab tasapisi tõusva edelatuulega endast märku Norra merele reastunud madalrõhkkondade ahel, mille serva mööda kannab edelavool Läänemere äärde taas sooja õhumassi. Jõulu esimene püha on niiske, aga suurema sajuta. Õhusooja tuleb mandril kraad-kolm, saartel viis-kuus.

Jõulu teise pühal on oodata veidi vihma, lõõtsub üsna tugev edelatuul ja temperatuur varieerub 3–7 soojakraadi piires. Vaid kagunurgas võib öösel veel nulli ümber olla.



 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD