EESTI ELU

Kagu-Eesti omavalitsused on Võrus hädas kinnipidamiskohast vabanejatega

Nöörimaa Tugikodu 13.06.2024 FOTO: Aigar Nagel

Nöörimaa Tugikodu 13.06.2024 FOTO: Aigar Nagel


Kagu-Eesti omavalitsused pöördusid kolme ministeeriumi poole, kuna ajutisest kinnipidamiskohast Võrus vabanevad inimesed tekitavad purjuspäi probleeme ja nendega tegelemine tõstab omavalitsuste kulusid.

Võrus asuvasse lühiajalisse kinnipidamiskohta viiakse Põlva maakonna, Tartu maakonna Valga maakonna ja Võru maakonna inimesed. 

„Vabanemise korral peaksid nad liikuma tagasi oma kodudesse, mis tihtipeale asuvad teistes maakondades ning äärealadel. Enamik vabanenud inimestest peaks selleks kasutama ühistransporti. Ühistranspordi kasutamisega kaasneb ridamisi probleeme. Harv bussigraafik äärealadele ja teistesse maakondadesse, inimestel pole bussipileti ostuks raha, tihtipeale on vabanenud inimesed taas alkoholijoobes ning häirivad teisi bussireisijaid nii bussis kui ka bussijaamas,” märkis Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, kes saatis Kagu-Eesti omavalitsuste nimel pöördumise siseministeeriumile, regionaalministeeriumile ja sotsiaalministeeirumile.

Põlva bussijaam peab palkama turvamehe, kes talutab alkoholijoobes ebaadekvaatsed ning teisi inimesi häirivad inimesed bussijaamast välja. Võru bussijaam on kutsunud teisi reisijaid häirivatele klientidele politsei.

Nöörimaa Tugikodu 13.06.2024 FOTO: Aigar Nagel


„Lühiajalisest kinnipidamiskohast vabanevad inimesed põhjustavad lisakoormust kõrvalasuvale Võru Nöörimaa Tugikodule, kuna nad ei soovi või ei ole neil võimalik tagasi koju liikuda ning seetõttu jäävad nad tugikodusse ööbima. See tõstab Võru linna üldkulusid ning vähendab võimalust pakkuda teenuseid linna enda elanikele,” tõdes Toots.

Ta lisas, et politseinike kulutatav aeg purjus inimeste transportimisele ühest maakonnast teise ning Lõuna-Eesti haigla kiirabile langev lisatöö seoses alkoholi liigtarbinud inimestele abi pakkumisega lühiajalises kinnipidamiskohas vähendab piirkonna inimeste turvalisust ning üldist heaolu.

„Inimestele, kes tuuakse ajutisse kinnipidamiskohta, tagatakse riigi kulul puhtad riided, uued hügieenitarbed ja tasuta transport koju. Pärast kinnipidamiskohast vabanemist tagastatakse neile nende alkohol, soodustades taas selle tarbimist ning tagatakse riigi toetused. Inimese toomine ajutisse kinnipidamiskohta ei ole seega mitte karistus, vaid pigem alkoholi tarbimist soodustav teenus, mis toetab inimestel õpitud abituse sündroomi väljakujunemist ning tõstab omakorda nii riigi- kui ka omavalitsuste töötajate koormust nende inimestega tegelemisel,” leidis Toots.

Võrumaa arenduskeskus tegi Kagu-Eesti omavalitsuste nimel ettepaneku ühiseks kohtumiseks siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja regionaalministeeriumiga, et üheskoos arutleda ning leida lahendused probleemidele.

 

Riigikogu tõstab ID-kaartide, passide ja abielukannete riigilõive

Riigikogu tõstab ID-kaartide, passide ja abielukannete riigilõive

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu riigilõivuseaduse ja teiste seaduse muudatused, mile kohaselt tõusevad järgmisest aastast mitmed siseministeeriumi valitsemisala riigilõivud.

Seaduse vastu võtmise poolt hääletas 53 riigikogu liiget ja vastu 22 riigikogu liiget.

Seadusega muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõive.

Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb 30 eurolt 45 eurole ja passi taotlemisel 45 eurolt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30 eurolt 70 eurole ning lahutuskande eest 50 eurolt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.

Teise lugemise käigus tehti seaduse eelnõusse muudatus, mille kohaselt tõstetakse relvalubade ja relvadega seotud taotluste ja toimingute riigilõivumäärasid vähem, kui esialgu kavandatud. Erandina suurendatakse relva lammutamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa taotluse läbivaatamisega seotud lõivumäära 10 euro võrra.

Riigikogu pani elektritõuksidele peale liikluskindlustuse

Riigikogu võttis kolmapäeval tulenevalt Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivist vastu liikluskindlustuse seaduse ja teiste seaduste muudatused, mille kohaselt tuleb kindlustada kiiremad ja raskemad kergliikurid.

Seaduse vastu võtmise poolt hääletas 68 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Seaduse kohaselt tuleb kindlustama hakata kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD