EESTI ELU

850 liiklushuligaani saavad oma postkastist musta jõulukaardi

850 liiklushuligaani saavad oma postkastist musta jõulukaardi

Politsei- ja piirivalveamet saadab tänavu 850 liiklusrikkujale musta jõulukaardi, mille eesmärk on panna neid mõtlema oma tegude ohtlikkuse üle.

Musta jõulukaardi saavad 850 inimest, kes on aasta jooksul toime pannud neli või enam liiklusalast süütegu. Neist 102 inimest saavad kaardi teist ning 22 juba kolmandat aastat järjest. Võrreldes eelmise aastaga on kaardisaajate arv suurenenud 237 inimese võrra.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul on musta jõulukaardi saajate arvu tõus selge märk liiklusolukorra halvenemisest. "Täna tuleb karta kaasliiklejaid olulisemalt rohkem kui röövlit, sest kunagi ei saa kindel olla, et mõni liiklushuligaan sind surnuks või vigaseks ei sõida," ütles Loigo.

Selle aasta kõige suurem liiklushuligaan on 1992. aastal sündinud mees, kes pani aasta jooksul toime 27 liiklusrikkumist. Kõik tema tänavused rikkumised olid seotud ilma juhiloata sõitmisega. Esimese liiklusalase süüteo pani noormees toime juba 2009. aastal kui ta oli 17-aastane.

"Mõni juht on täielikult süüdimatu, kui suudab pea kolmkümmend korda aasta jooksul liiklusseadust rikkuda. Praegu kannab mees oma käitumise eest karistust vanglas. Saadame talle jõulukaardi sinna, ehk tal on seal aega sügavalt mõelda oma tegude üle," sõnas Loigo.

Kaardisaajatest 74 inimest põhjustasid kokku 81 liiklusõnnetust, milles sai viga 23 inimest. Kokku panid kaardisaajad aasta jooksul toime 4542 liiklusrikkumist, mille eest on määratud pea pool miljonit eurot mõjutustrahve.

Kõige rohkem panid rikkumisi toime 20-24-aastased keskharidusega ja Eesti kodakondsusega noormehed. Musta kaardi said sel aastal 25 naist.

Loigo sõnul näitab statistika, et valdav osa liiklushuligaanidest on noored ja kogenematud juhid. "See trend on mitmendat aastat järjest ning peaksime tõsiselt mõtlema, miks värskelt autokoolist saadud teadmistega noored juhid liiklusreegleid nii kergekäeliselt eiravad," rääkis Loigo.

Enamik kaardisaajaid elab Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuhu saadame vastavalt 238 ja 132 kaarti. Tartumaal on kaardisaajate arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud 53 inimese võrra ehk sel aastal saadame sinna 128 kaarti. Kõige vähem ehk neli kaarti läks Hiiumaale, aga ka seal on üks kaardisaaja rohkem kui eelmisel aastal.

Võlgnike vähenemiseks on vaja ühiskondlikku mõttemuutust

Võlgnike vähenemiseks on vaja ühiskondlikku mõttemuutust

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel oli Eestis eelmise aasta lõpus üle 100 000 makseraskustes inimese ning number on pigem kasvutrendis, mis viitab rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Marge Aasalaidi hinnangul suhteliselt tõsisele probleemile ühiskonnas, mille lahendamiseks on vaja nii individuaalseid kui ka süsteemseid muutusi.

"Üldjuhul on makseraskuste tekkimise põhjuseks finantskirjaoskuse madal tase. Isegi, kui on teadmised, siis tehakse otsuseid soovidest lähtuvalt. Nii elatakse pigem hetkes ja sageli üle jõu, rahaasju ei planeerita, puudub pikem vaade. Õigeaegselt võivad tasumata jääda trahvid või arved, mis lõpuks võlakeerisesse viivad, ka langetakse viimasel ajal palju pettuse või kelmuse ohvriks," kirjutab Aasalaid ministeeriumi ajaveebis.



Mõtlematuid otsuseid soodustavad ostureklaamid ja kampaaniad – "osta kohe-maksa hiljem" pakkumised, mis on eriti levinud aasta lõpus ja mida kauplused aktiivselt kasutavad. Ka selline järelmaksuga ost võib Aasalaidi sõnul viia üle jõu käivate kohustuste tekkimiseni. "Väiksed kuumaksed tunduvad petlikult inimesele jõukohasemad, kui suurema summa kokku kogumine ja seetõttu hinnataksegi sageli oma võimalusi üle. Näiteks, ostes jõulukinke järelmaksu või väikelaenuga, lükatakse maksekohustused uude aastasse, uskudes oma võimesse neid järgmisel aastal tasuda, ent uue aasta saabudes jääb finantsvõimekus siiski seniseks," nentis ta.

Viiendik Eesti elanikest soovib jõuluks raha või kinkekaarti

Viiendik Eesti elanikest soovib jõuluks raha või kinkekaarti

SEB tarbijauuringu andmetel soovib 22 protsenti Eesti elanikest kingiks saada raha või kinkekaarti, 41 protsenti eelistab kingikotist leida elamusi, 55 protsendi arvates on jõulukingist tähtsam aga tähelepanu ja hoolimine.

Elamuste kinkimise ja saamise soov on võrreldes eelmiste jõuludega kasvanud 11 protsenti. SEB Baltikumi jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuhi Anna-Liisa Villmanni sõnul kingitakse elamusi seetõttu, et tarbimiskultuur ei paku pikaajalist rahulolu. "Elamusi kingitakse märgatavalt rohkem kui eelmisel aastal. Kui elamusi soovivad kõigis Balti riikides kingiks iseäranis nooremad inimesed, siis vanuse kasvades väärtustatakse kingi asemel enam ka tähelepanu andmist ja hoolimist," märkis ta pressiteates.  


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD