Lõuna-Eestis viis päeva kestnud admiral Pitka luurevõistluse esikoha noppis Kaitseliidu Järva malev.

Maailma raskeimaks tituleeritud luurevõistluse võitis Järva maleva võistkond koosseisus Alo Aasma, Arti Kõrgesaar, Jürgen Põldma ja Janno Viilup. 

Seekordse rahvusvahelise sõjalis-sportliku luurevõistluse korraldas Kaitseliidu Tartu malev. Tegemist ei ole tavapärase Kaitseliidu õppusega, vaid spetsiaalselt ülesehitatud stsenaariumiga, mis lähtub võistluse kontseptsioonist. 

Admiral Pitka luurevõistluse eesmärk on hinnata võistlejate meeskondlikku ja individuaalset sõjalist väljaõpet ning oskusi. Võistkonnad peavad kindla aja jooksul läbima rajal etteantud kontrollpunktid, jäädes samal ajal varjatuks mängulise vastase eest.

Võitlus kulges ligi 100 kilomeetrit mööda Võru ja Rõuge valla alasid.

Üle veerandi Eestimaa noortest leiab, et oma igakuiste vajaduste katmiseks peaks nende ühe kuu sissetulek jääma vahemikku 1500–2000 eurot, selgus SEB korraldatud uuringust. 

"Neljandik noortest tõi uuringus välja, et tänaste oskuste ja teadmiste juures oleks nende jaoks õiglane palk 1500–2000 eurot. Veidi üle 20 protsendi leidis, et nende vajadusi kataks 2000–3000 eurone netosissetulek. 17 protsenti noortest arvas aga, et nemad saaksid hakkama ka 1000–1500 suuruse netopalgaga," tõi pressiteates välja SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš.

Tkatš avaldas, et igakuiste vajaduste katmiseks pidasid väiksemat sissetulekut piisavaks eelkõige nooremad vastajad. Viiendik 18–22-aastastest märkisid, et oma vajaduste katmiseks piisab 500–1000 eurosest sissetulekust, samal ajal, kui 23–25-aastastest nõustus sellega vaid 8 protsenti ja 26–29-aastastest 7 protsenti.

Vaid 7 protsenti noortest hindas, et vajaduste katmiseks peaksid nad teenima üle 3000 euro kuus. "Hinnatõus ja kõrge inflatsioon on kahtlemata mõjutanud ka noori. Näeme, et paljud noored on õpingute kõrvalt varasemast enam tööle läinud, et igapäevaste kulutustega paremini toime tulla," ütles Tkatš. Ta lisas, et tänapäeval on noored ka küllaltki haritud ja asuvad töökogemust koguma juba varakult, mistõttu on nad ka tööturul konkurentsivõimelised ning väärivad selle eest õiglast palka.

Vastanud noortest 60 protsenti käib tööl ning ligi 30 protsenti noortest tunnistas, et nende sissetulek jääb peale maksude maha arvutamist alla 1000 euro kuus. Üle 2000 euro teenib väiksem osa, 15 protsenti vastanutest.

"Kuigi palgaootused ei ole naistel ja meestel väga erinevad, peavad naised hakkama saama vähesemaga. On märkimisväärne, et üle 1000 euro teenivate noorte seas on mehi rohkem kui naisi. Sellist palka teenib üle poole meestest, naistest saab samaväärset palka 7 protsenti vähem," märkis Tkatš. Ta nentis, et kuigi viimaste aastate jooksul on Eestis palgalõhe pisut vähenenud, on meeste ja naiste võrdse palgani veel tükk maad minna.

Uuring viidi koostöös Norstatiga läbi 2024. aasta juulis. Uuringus osales 400 noort vanuses 18–29 aastat.