EESTI ELU

Kümnendik teenib rohkem kui 3625 eurot

Kümnendik teenib rohkem kui 3625 eurot

Selle aasta teises kvartalis teenis kõrgemat kui 3625 eurost brutokuupalka kümnendik Eesti palgatöötajatest, selgus palgaredelist, mis jagab Eesti palgatöötajad palga tõusvas järjekorras kümneks võrdseks grupiks, selgitas statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Statistikaamet arvutab regulaarselt keskmise brutokuupalga andmeid, mis 2024. aasta teises kvartalis oli 2007 eurot. Selle näitaja tõlgendamisel tuleb arvestada, et see on muu hulgas mõjutatud erandlikest väga kõrgetest ja ka madalatest väärtustest.

Rootalu selgitas, et keskmise palga arvutamisel liidetakse kokku kõik välja makstud palgad ning tulemus jagatakse palgasaajate arvuga, seejuures võetakse arvesse ka töökoormust ja töötatud päevad arvu. „Nii juhtubki, et mõni üksik hästi kõrge väärtus tõstab keskmist ja mõni üksik hästi madal väärtus langetab seda. Seetõttu avaldab statistikaamet keskmise brutopalgaga koos ka mediaanpalga infot, mis 2024. aasta teises kvartalis oli 1641 eurot,“  märkis Rootalu. 

„Mediaanpalk on selline palgasumma, millest pooled palgasaajad teenivad rohkem ja pooled vähem. See tähendab, et laias laastus on pooltel palgatöötajatel palk 1641 eurost kõrgem ja pooltel madalam,“ selgitas Rootalu lisaks. Nii keskmise kui ka mediaanpalga puhul avaldab statistikaamet täistööajale taandatud brutosummat.

Keskmise ja mediaanpalga vahe oli 2024. aasta teises kvartalis 366 eurot. See tähendab, et keskmine palk on mediaanpalgast 22 protsendi võrra kõrgem. Keskmise ja mediaanpalga vahe on viimase kolme aasta jooksul küll suurenenud, kuid sama palju on tõusnud ka keskmine ja mediaanpalk ise. Näiteks mediaanpalk on kolme aastaga tõusnud 441 euro võrra, keskmine palk 531 euro võrra. Vaadates ajalukku näeme, et 2021. aasta teises kvartalis oli mediaan- ja keskmise palga vahe 23 protsenti mediaanpalgast ehk praegusega proportsionaalselt sama suur.

Rootalu selgitas, et kui mediaan jagab inimesed palga järgi kaheks võrdseks osaks, siis jagades palgasaajad palga tõusvas järjekorras kümneks võrdseks grupiks, saame palgadetsiilid. Tulemuseks on üheksa punkti, mis eristavad kümmet palgasaajate gruppi. Kõige kõrgemal olev üheksas palgadetsiil näitab palgasummat, millest rohkem teenib 10 protsenti palgasaajatest ning 2024. aasta teises kvartalis oli selleks piiriks 3625 eurot. „Seega, kümnendiku Eesti palgatöötajate palk on kõrgem kui 3625 eurot,“ sõnas Rootalu. 

Kaheksas detsiil, mis eraldab 20 protsenti kõige kõrgema palgaga inimestest, oli samas kvartalis 2713 ning seitsmes detsiil 2238 eurot. Minnes veel ühe pulga võrra allapoole, jõuame kuuenda detsiilini, mis on 1909 eurot ja mis jääb juba keskmisele palgale alla. Seega saame järeldada, et keskmisest kõrgemat palka saab Eestis üle 30 protsendi palgasaajatest. Täpsemalt nähtub andmetest, et üle 2007 euro teenib 36,5 protsenti palgatöötajatest.

Rootalu soovitab vaadata ka palgaredeli alumist otsa. Esimene detsiil ehk palgasumma, millest madalamat palka sai 10 protsenti töötajatest, oli 2024. aasta teises kvartalis 771 eurot brutos. See piir on tema sõnul viimastel aastatel tõusnud 300 euro võrra eelkõige seoses alampalga tõusuga.

„Siin võib muidugi tekkida küsimus,  kuidas on võimalik, et inimesed teenivad alla miinimumpalga, mis on praegu 820 eurot?“ tõstis Rootalu esile. Sellistel madalatel sissetulekutel võib olla mitu põhjust. „Esimene neist tuleneb asjaolust, et statistikaamet kasutab palgastatistika tegemiseks registriandmeid. Seega on oluline, et info registris on korrektne. Juhul, kui töötaja töökoormuse info on sisestatud valesti või on seda unustatud muuta, mõjutab see ka palgastatistikat. Sel juhul lähevadki statistikas arvesse tegelikust madalamad või kõrgemad arvestusliku palga summad,“ selgitas Rootalu lisaks.

Teisalt on madalate palgaväljamaksete põhjus tihtipeale see, et töötaja on kvartali jooksul viibinud pikemalt haigus- või hoolduslehel ning pole seetõttu palka saanud.

Võrumaa jääb internetikasutuse osas teistest maakondadest maha

Võrumaa jääb internetikasutuse osas teistest maakondadest maha

FOTO: Aigar Nagel


Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid, samas in võrreldes mullusega kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7 protsendi võrra enam.

„Kokku kasutab internetti 544 800 leibkonda ehk 92,9 protsenti Eesti leibkondadest,“ selgitas statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. 

Riik plaanib tõsta maksuvabasid piirmäärasid

Riik plaanib tõsta maksuvabasid piirmäärasid

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega tõstetakse mitmeid töötajatega seotud erisoodustuste maksuvabasid piirmäärasid, kuna aastatega on hinnad tõusnud.

"Viime maksuvabad piirmäärad vahepeal kerkinud elukallidusega kooskõlla – seda on ettevõtted juba pikalt oodanud," ütles finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitamise piirmäär on seni olnud 30 senti kilomeetri kohta ja kuni 335 eurot kuus. See tõuseb 50 sendini kilomeetri kohta ja kuni 550 euroni kuus. Hüvitise piirmäära muudeti viimati 2011. aastal.

Töötajate välislähetuse päevaraha saab maksuvabalt tasuda senise 50 euro asemel kuni 75 eurot. Selline piirmäär kehtib esimese 15 päeva kohta, seejärel langeb hüvitise piirmäär 40 euroni päevas senise 32 euro asemel. Viimati muudeti lähetuse päevaraha piirmäärasid kaheksa aastat tagasi. Näiteks Soome uuendab neid igal aastal, et see oleks vastavuses tegeliku hinnatasemega.

Töötaja tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste piirmäär 400 eurot aastas jääb küll paika, kuid selle kasutamine muutub paindlikumaks. Seda saab kasutada kogu aasta peale vastavalt soovile ja enam ei ole piiriks kasutada 100 eurot kvartalis. Muudatus vastab paremini inimeste soovidele ja vajadustele. Näiteks on nii võimalik töötajal soetada spordiklubi aastane pakett või hooajalise sporditegevuse harrastajal panusta sel perioodil rohkem.

Laieneb ka terviseteenuste ring, mida võib maksuvabalt hüvitada, näiteks lisanduvad sinna massaaž ja kõigi kutseliste tervishoiutöötajate teenused.

Veel muudetakse eelnõuga laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise ning mittetulundusühingute kingitud meenete maksuvabasid piirmäärasid.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD