EESTI ELU

Inimeste rahulolematus valitsuse tööga püsib

Inimeste rahulolematus valitsuse tööga püsib

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel kord kuus läbiviidav küsitlus näitab, et inimeste rahulolematus valitsuse tegevusega püsib ka Kristen Michali peaministriks tuleku järel.

Viimaste tulemuste põhjal arvab 32 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 61 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

22 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 32 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama. Koguni 47 protsenti vastajates ei osanud peaministri tööga hakkama saamise osas seisukohta võtta.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul näitavad küsitluse tulemused, et valijad on valitsuse tegevuse suhtes jätkuvalt kriitilised. "Samas ollakse aga ka jätkuvalt äraootaval seisukohal peaministri tegevuse suhtes. Kui kuu aega tagasi ei kiitnud 28 protsenti valijatest peaministri tegevust heaks ja 56 protsenti ei osanud seisukohta võta, siis hetkel ei kiida peaministri tegevust heaks 32 protsenti valijatest ja 47 protsenti ei oska seisukohta võtta. Neid valijaid, kes peaministri tegevuse hetkel heaks kiidavad, on aga 22 protsenti," tõi Mölder esile.

Riik langetab vanemahüvitise ülempiiri ja kehtestab haigusrahale lae

Riik langetab vanemahüvitise ülempiiri ja kehtestab haigusrahale lae

Riik langetab 2026. aastaks vanemahüvitise ülempiiri praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani, kehtestab samast aastast ülempiiri ajutise töövõimetuse hüvitisele ja lõpetab üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele.

Vanemahüvitise ülempiiri langetamise kompensatsiooniks jääb vanemahüvitis samaks, isegi kui vanem samal ajal töötab ja palka teenib.

Vanemahüvitise ülempiiri langetamine võimaldab riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit, mis kasvab 2027. aastaks kuni 27 miljoni euroni aastas. Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot. Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.

Riigikontroll: riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on õige

Riigikontroll: riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on õige

Riigikontrolli kinnitusel on riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige, kuid kaitseministeeriumile tehti märkus, sest ministeerium ei ole osa majandustehingute kajastamisel lähtunud Eesti finantsaruandluse standardist.

Lisaks jõudis riigikontroll aastaaruandes järeldusele, et riigisiseseid toetusi tuleks jagada läbipaistvamalt ning veenduda sagedamini nende kasutamise sihipärasuses. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD