PRIA andmetel kasvab teravilja tänavu kokku 386 546 hektaril, millest veidi üle 13 protsendi moodustab mahevili, põllumehed loodavad tänavu head saaki.

Teraviljadest kasvatatakse tänavu kõige rohkem nisu 178 446 hektaril, otra 98 616 hektaril, kaera 50 997 hektaril ja rukist 18 601 hektaril. Suvivili moodustab teravilja pinnast 44 protsenti ja talivili 56 protsenti. Suurem osa nisu pinnast on talivilja all ehk 80 protsenti, samas kui odra kasvatuses domineerib suvioder ehk 68 protsenti.

Õli- ja kiukultuure kasvatatakse kokku 68480 hektaril. Õli- ja kiukultuuride pinnast moodustab enamuse rapsi ja rüpsi pind, mis ulatub 63 212 hektarini. Sellest omakorda 79 protsenti on talirapsi ja -rüpsi all. Mahekultuuride osakaal ulatub 11-protsendini.

Kaunvilja pind ulatub tänavu 65 556 hektarini, sellest enamuse moodustab põldhernes 52 039 hektaril ja põlduba 10 943 hektaril. Kaunvilja pinnast pea 12 protsenti moodustavad mahekultuurid.

Lõuna-Eestis on juba alustatud peamise õlikultuuri talirüpsi ja ka taliodra koristusega. Järgmisest nädalast lisanduvad järjest teisedki kultuurid ning suured masinad hakkavad põldudel ja põldude vahel liikuma üle Eesti.

"Viljakoristus on põllumajandusettevõtjate jaoks aasta tippaeg. Uudsevilja salve saamiseks tuleb heade ilmade korral tööd teha päikesetõusust loojanguni. Põllumees on sellega arvestanud ja palub arvestada kõigil kaasmaalastel sel perioodil teedel liikuvate suurte ja aeglaste põllutöömasinatega," märkis Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, teraviljakasvataja Olav Kreen.

Ta täpsustas, et rasked, teinekord kuni 50 tonni kaaluvad viljakoormad vajavad hoo ülesvõtmisel veidi aega, mis nõuab kõigi teiste liiklejate poolt mõistvat suhtumist.

Kreeni sõnul on saagikoristuse eel põhjust optimismiks. "Kui eelmisel aastal tegi põud põllumeestele kõvasti liiga, siis hetke seisuga julgeme prognoosida olulisemat paremat saaki. Samas ei tahaks ma ajast ette rutata, sest tõsisem koristusperiood alles algab ja eks õige lindki laulab alles siis kui tera nokas," ütles Kreen.