EESTI ELU

Leht: bussifirma smugeldab Eesti kaudu Venemaale keelatud kaupa

Leht: bussifirma smugeldab Eesti kaudu Venemaale keelatud kaupa

Soome väljaande Uutissuomalainen väitel smugeldab Tallinnast ja Riiast Venemaale sõitev bussifirma Luhamaa piiripunkti kaudu sanktsioonide all olevat kaupa, kirjutab Postimees. FOTO: Aigar Nagel

Väljaandega võttis ühendust bussifirma üks bussijuhtidest, kes palus anonüümsust ja kelle sõnul käib salakaubandus ettevõtte täielikul teadmisel. Mis firmaga on tegemist, see artiklist ei selgu.



Kõrgemate riigiteenistujate palgad tõusevad aprillist 5,65 protsenti

Kõrgemate riigiteenistujate palgad tõusevad aprillist 5,65 protsenti

Kõrgemate riigiteenistujate palgad tõusevad indekseerimise tõttu 1. aprillist 5,65 protsenti - enim hakkavad teenima president Alar Karis, riigikogu esimees Lauri Hussar Eesti 200-st ning riigikohtu esimees Villu Kõve - nende palk tõuseb 9720 euroni, kirjutab Postimees.  FOTO: Aigar Nagel

Kõrgemate riigiteenistujate palgad on indekseeritud sarnaselt pensionitele. Iga-aastasest palgatõusust moodustab 80 protsenti möödunud aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust ja ülejäänud 20 protsenti tuleb tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust.

Üks erisus võrreldes varasemaga on see, et 2023. aasta detsembris aeglustas koalitsioon mõnede riigiteenistujate palgakasvu. Nende riigiteenistujate palgad kasvavad 2028. aastani poole võrra arvutuslikust indeksist. See erisus kehtib pea kõigile kõrgematele riigiteenistujatele peale presidendi ja riigikogu esimehe. Peale 2028. aastat «hüppavad» nende ametikohtade palgad järsult järele vahepeal ärajäänud palgatõusu võrra.



Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekus mullu 2,94 miljardit eurot. Seda on 6,19 protsenti enam kui 2023. aastal, mil laekus 2,77 miljardit eurot. Möödunud aastal oli inflatsioon 3,5 protsenti.

Alates aprillist hakkavad president Karis, riigikohtu esimees Kõve ja riigikogu esimees Hussar saama brutopalka 9720 eurot, tõus on võrreldes eelmise aastaga 520 eurot. Lisaks brutopalgale tõuseb nii presidendi kui riigikohtu esimehe esindustasu 1944 euroni, seega nende igakuine sissetulek tõuseb 11 664 euroni. Riigikogu esimees saab lisaks palgale tööga seotud kulusid hüvitada kuludokumentide alusel kuni 1580 euro eest.

Peaministri töötasu tõuseb 248 euro võrra, seega peaminister Kristen Michal Reformierakonnast hakkab saama 9007 eurot kuus. Peaministri esinduskulud on 20 protsenti ametipalgast, mistõttu saab alates aprillist peaminister kokku 10 808 eurot, millest 1801 eurot on mõeldud esinduskuludeks.



Riigikogu aseesimehed ja riigikogu komisjonide esimehed hakkavad saama 8262 eurot kuus, tõus on mullusega võrreldes 442 eurot. Kuluhüvitis neile on 1580 eurot ning majutushüvitis 1264 eurot. Majutushüvitist pakutakse neile, kes elavad väljaspool Tallinnat ja seda ümbritsevaid omavalitsusi. Riigikogu aseesimehed on Toomas Kivimägi (RE) ja Arvo Aller (EKRE), riigikogu komisjonide esimeesteks on Peeter Tali (Eesti 200), Igor Taro (Eesti 200), Heljo Pikhof (SDE), Urmas Kruuse (RE), Jaak Aab (SDE), Hendrik Johannes Terras (Eesti 200), Annely Akkermann (RE), Kalev Stoicescu (Eesti 200), Madis Timpson (RE), Marko Mihkelson (RE) ja Andre Hanimägi (SDE) ning fraktsioonide esimehed Õnne Pillak (RE), Toomas Uibo (Eesti 200), Lauri Laats (Keskerakond), Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Priit Lomp (SDE).

Riigikontrolöri ja õiguskantsleri brutopalk tõuseb 8262 euroni kuus, muutus varasemaga võrreldes on 442 eurot. Lisanduvad esinduskulud 1652 eurot, mis on 20 protsenti palgast. Riigikontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise hakkavad seega teenima 9914 eurot kuus.

Ministrite, peaprokuröri, riigisekretäri ja riigikohtu liikmete palk kasvab 7657 euroni, kasv võrreldes varasemaga on 210 eurot. Esinduskulusid saavad ministrid ja peaprokurör 1531 eurot, seega kokku teenivad ministrid ja peaprokurör 9187 eurot kuus.

Riigikogu fraktsioonide ja alaliste komisjonide aseesimeeste palk tõuseb 7290 euroni, tõus on varasemaga võrreldes 390 eurot. Ka neile kehtib varasemalt mainitud kuni 1580 eurone kuluhüvitiste ja majutushüvitise kord.

Riigikogu liikmete palgad kasvavad 6318 euroni, tõus võrreldes varasemaga on 338 eurot ning ka neile kehtib eelmainitud hüvitiste kord.

Ringkonnakohtunike palgad kasvavad 6755 euroni, mis on 186 eurot kõrgem varasemast. Maa- ja halduskohtute kohtunike palk on aprillist 5854 eurot, millest tõus on 161 eurot. Riiklik lepitaja ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik hakkavad teenima 4954 eurot, tõus võrreldes varasemaga on 136 eurot.

Eesti Panga nõukogu esimees saab aprillist 3402 eurot ehk senisest 182 eurot enam. Eesti Panga nõukogu liikmed saavad aprillist 2430 eurot, mis on varasemast 130 eurot enam. 
Tänu indekseerimisele tõusevad aprillist ka pensionid: keskmine vanaduspension tõuseb 818 euroni ehk 44 euro võrra. Sarnaselt kõrgemate riigiteenistujate palkadele tõusevad ka pensionid 5,65 protsenti.

Sünoptik: pehme ja heitliku talveilma taga on polaarpööris

Sünoptik: pehme ja heitliku talveilma taga on polaarpööris

Sünoptik Kairo Kiitsaku sõnul mõjutab tänavust talve põhjapooluse kohal vastupäeva pöörlev suur madalrõhuala, mis muudab ilmastiku valdavalt pehmeks ja heitlikuks.

"Päeva pealt võib ilm pöörata väga talviseks ja seejärel juba kiiresti soojeneda ning muutuda vesiseks – muudkui ühest äärmusest teise," kirjutab Kiitsak sotsiaalmeedias. "Kuigi meie igapäeva ilm kujuneb välja atmosfääri alumises kihis troposfääris, mitte stratosfääris, on sellel siiski selge mõju troposfäärile. Tugeva polaarpöörise korral domineerivad valdavalt läänekaare tuuled. Atlandi poolt saabuvad madalrõhkkonnad tõstavad tuult, toovad sagedamini sademeid ja soojemat õhku."

Kiitsak selgitab, et tugeva polaarpöörise korra jääb arktiline õhk Arktika ümbruses lõksu ega pääse sealt eriti lõuna suunas liikuma. Nõrga polaarpöörise korral on läänevoolu mõju Põhja-Euroopale väiksem või pea olematu, soosides seeläbi talvisemaid ilmaolusid.



"Pikemad mudelprognoosid ei näita praegu lähinädalateks polaarpöörise nõrgenemist. See tähendab, et jätkub pehme ja heitlik ilm. Õhutemperatuur pendeldab plussi ja miinuse vahet. Veebruarikuu on ka mudelite poolt pikaajalisest keskmisest märgatavalt soojemaks arvutatud. Tuleb ka selliseid päevi, mil õhus on tunda juba justkui varakevadist hõngu tänu Atlandilt saabuvatele mahedatele õhumassidele," kirjutab Kiitsak.

Kuna stratosfääris on parasjagu väga madalad temperatuurid, soosib see ka pärlmutterpilvi ehk polaarstratosfäärpilvi. Need tekivad 15–25 kilomeetri kõrgusel stratosfääris, kui temperatuur langeb alla -78 kraadi. Mida madalam on temperatuur, seda paremad on tingimused pilvede tekkeks. Need õhukesed värvilised pilved võivad pakkuda väga kauneid vaatemänge. Pärlmutterpilved on jälgitavad enne koitu ja pärast loojangut nii põhja- kui ka lõunapoolkeral 50. laiuskraadi ja pooluse vahelisel alal.

Põhja-Euroopas – harvemini ka Eestis – näeb neid kõige sagedamini just talvel. Viimastel nädalatel on need nii Skandinaavias kui ka Soomes uhkeid vaatemänge põhjustanud.

"Meilgi võib veebruari esimeses dekaadis tekkida võimalus nende nägemiseks, kui stratosfääri väga külm osa nihkub Eestile lähemale. Pärlmutterpilvedes toimuvad keemilised reaktsioonid, mille käigus kloor muutub reaktiivseks ehk on võimeline osooni lagundama," selgitab Kiitsak enda postituses. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD